• 18.02.08, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Aktsiate soetusmaksumus tuleb ise leida

Kulude näitamiseks tuleb ka sel aastal ise aktsiate soetusmaksumus arvutada ja see tuludeklaratsioonile kanda.
Et ei tekiks miljonitesse kroonidesse ulatuvat maksukohustust, tuleb lisaks eeltäidetud tuludeklaratsioonis olevale aktsiate müügihinnale soetusmaksumus ise juurde lisada.
Kõik kulud lähevad soetusmaksumuse alla
Maksu- ja tolliameti (MTA) teenindusosakonna juhataja asetäitja Hannes Udde selgitas seda sellega, et väärtpaberi soetamismaksumuseks on kõik väärtpaberi omandamiseks tehtud dokumentaalselt tõestatud kulud, mille kohta Eesti väärtpaberite keskregistril (EVK) puuduvad andmed.
Kuna eri perioodidel erinevate hindadega soetatud samanimeliste väärtpaberite osalise võõrandamise puhul lähtutakse soetamismaksumuse arvestamisel kas FIFO või kaalutud keskmise meetodist, siis peab väärtpaberi võõrandanud isik ise dokumentide alusel soetamismaksumuse leidma, tõdes Udde.
Udde sõnul on mõnel juhul inimene väärtpaberite soetushinna deklaratsiooni kirjapanemata jätnud ning avastanud, et peab maksma üle miljoni krooni tulumaksu. Sellised eksimused on siiski hiljem parandatud, kinnitas Udde.
Põhjus, miks EVK ei edasta maksuametile väärtpaberite soetushindu, peitub Udde kinnitusel seaduses: tulumaksuseadus ei kohusta EVKd väärtpaberite soetushindu maksuametile edastama.
Eesti Väärtpaberikeskuse tegevjuhi Kristel Johansoni selgitusel on soetushinna info edastamine nende jaoks tehniliselt keeruline ja eeldab kontseptuaalsete aluste muutmist. "Inimesel on võimalik valida kahe meetodi vahel, kuidas soetushinda arvutada, meie ei saa seda tema eest valida," põhjendas Johanson. "Ühe meetodi kohustuslikuks tegemine eeldab seadusemuudatust."
Loe veel: Aktsiate soetusmaksumus tuleb ise leida

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 07.11.24, 15:14
Kuidas tagada, et ülekanne jõuaks kohale mõne sekundiga?
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele