Maksuhaldur määras 2007. aastal juurde 1,7 miljardit krooni makse

Maksu- ja Tolliamet viis 2007. aasta 12 kuuga läbi üle 1900 maksukontrolli ning selle tulemusel määrati juurdemaksmisele kuuluvaid makse üle 1,7 miljardi krooni. Käesoleval aastal paneb amet suurt rõhku riskianalüüsi parandamisele. Maksu- ja Tolliameti peadirektori Enriko Aav’a sõnul näitasid 2007. aastal läbiviidud kontrollid, et 76 protsendil juhtudest tuvastas reaalne kontrollitegevus sama rikkumise, mida näitas ka ameti eelnev analüüs. Üle 75 protsendil juhtumitest toimus maksudeklaratsiooni parandamine vabatahtlikult ilma maksuotsuseta. Aava sõnul näitab see number üha paranevat koostööd maksumaksja ja ameti vahel. “Maksu- ja Tolliamet on asunud üha aktiivsemalt tegelema käibemaksupettuste vastu võitlemisega,” sõnas Aav. 2007. aastal panustas amet suuresti arvevabrikute tegevuse tõkestamisele kontrollides fiktiivsete arvete kasutajaid. Samuti pani MTA rõhku käibemaksukohustuslaste registri puhastamisele ettevõtlust mitteomavatest äriühingutest. Viimaste tegevuse eesmärgiks on tihti nn mustalt müüdud kaupade ja teenuste legaliseerimine, mille tulemusel jääb riigil saamata sadu miljoneid kroone eelarvetulu aastas. Maksu- ja Tolliamet kontrollis 2007.aastal 117 fiktiivseid arveid kasutanud äriühingut. 79 kontrolli lõppes vabatahtliku maksudeklaratsioonide korrigeerimisega kontrollitava äriühingu poolt kokku summas 18,3 miljonit krooni, 36 kontrolli lõppes maksuhalduri poolt maksudeklaratsioonide korrigeerimisega kokku summas 170,2 miljonit krooni. Kokku suurendati maksude tasumist 188,5 miljoni krooni võrra. 2007. aastal on maksuhalduri initsiatiivil käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud ettevõtluse puudumise tõttu 1389 isikut. 2007. a viis maksuhaldur läbi 72 ümbrikupalga reidi ja lõpetas 66 ümbrikupalga juhtumi kontrolli, mille tulemusena esitati parandusdeklaratsioone ning määrati täiendavaid makse kogusummas ca 12 miljonit krooni. Tulemiga lõpetatud kontrollide arv on jätkuvalt kõrge, moodustades kõikidest lõpetatud kontrollidest koguni 94 protsenti. Lugupidamisega Priit Rum Maksu- ja Tolliamet Peaspetsialist meediasuhete alal Telefon: 676 2969; 502 0786 E-post: [email protected] Lisainfo: Ehitusobjektide vaatlused Üheks meetmeks, mõjutamaks isikute maksukäitumist ning tõstmaks üldist maksukuulekuse fooni ehitussektoris, hakkas maksuhaldur 2007. aasta III kvartalis teostama etteteatatud- ja etteteatamata vaatlusi ehitusobjektidel. Vaatluste teostamisel on ennetav eesmärk, et mõjutada isikuid esitama maksuhaldurile tõeseid maksudeklaratsioone ja mitte toime panema maksurikkumisi. Vaatluste läbiviimise tulemuslikkust saab maksuhaldur mõõta, kui võrdleb isikute maksukäitumist enne ja pärast vaatluse teostamist. Peale äriühingute poolset maksudeklaratsioonide esitamist tuleb otsustada iga äriühingu puhul edasine kontrollivajadus, võrreldes vaatluse käigus tuvastatud andmeid äriühingu poolt deklareeritud andmetega. Juhul kui maksudeklaratsioonides kajastatud andmed ühtivad vaatluse käigus kogutud tõenditega ja maksurisk puudub, siis maksuhalduri poolt rohkem toiminguid maksumaksja suhtes ei järgne. Olukorras, kus isikul jääb maksurisk, s.t maksuhalduri poolt vaatlusega kogutud tõendid ei ühti isiku poolt deklareeritud andmetega, tuleb läbi viia kontroll konkreetsete asjaolude väljaselgitamiseks. 2007. aasta III ja IV kvartalis teostas maksuhaldur kokku 111 ehitusobjekti vaatlust. Meelelahutusürituste vaatlused 2007. aasta III kvartalis viis maksuhaldur läbi 4 meelelahutusürituste kontrolli. Kontrollide eesmärgiks oli võimalike rikkumiste ennetamine ja seeläbi ausa konkurentsi toetamine. Äriühinguid teavitati plaanitavast kontrollist ette, luues sellega võimalus äriühingul kontrollida üle ja korrastada oma tegevused, ennetamaks seeläbi võimalikke eksimusi või rikkumisi. Vajadusel oli kontrollitaval võimalus probleemide lahendamiseks konsulteerida ka maksuhalduriga. Meelelahutusüritusi kontrolliti reaalajas, st vaadeldi konkreetse meelelahutusürituse korraldamise ja läbiviimisega seonduvad asjaolusid samal ajal kui need toimusid. Kontrolli läbiviimisel ürituse toimumise ajal teostati piletimüügi ja kassaarvestuse kontroll, vaadeldi üritusel osalevate äriühingute ja ürituse korraldaja vahelisi osalemislepinguid ning võeti seletused kolmandatelt isikutelt. Vaatluse käigus tuvastatud andmete põhjal analüüsis maksuhaldur kogutud informatsiooni ning võrdles seda äriühingute poolt deklareeritud andmetega. Analüüsitulemustest nähtus, et äriühingute poolt deklareeritud käive suurenes võrreldes varasema aastaga kuni kolm korda. Markantsema näitena võib välja tuua, et kui ühe meelelahutusürituse korraldaja ei ole varasemal aastal töötajaid deklareerinud siis 2007. aastal deklareeriti väljamakseid rohkem kui 30-le isikule. Maksuhaldur on võtnud omale eesmärgiks külastada ka 2008. aastal toimuvaid meelelahutusüritusi. Ümbrikupalku ennetavad märgukirjad Maksu- ja Tolliamet saatis 28. jaanuaril 2008. aastal 1000-le ettevõttele märgukirjad, milles informeeris neid töötajatele tehtud väljamaksete madalast konkurentsivõimest võrreldes piirkonna- ja tegevusala keskmistega, mis võib viidata töötajatele mitteametlike väljamaksete tegemisele. Märgukirjas paluti ettevõtetel üle kontrollida raamatupidamise- ja maksudega seonduvad andmed ning vajadusel teha vastavad parandused maksuarvestuses. Märgukirjade saatmise puhul on tegemist ühe olulisema meetmega Maksu- ja Tolliameti kontrolli tegevussuunas ning mitteametlike palkade maksmise tõkestamises. Maksuhaldur lähtus ümbrikupalga riskide hindamisel ettevõtte poolt tehtud väljamaksete võrdlusest teiste samas piirkonnas ja samal alal tegutsevate äriühingutega. Samuti analüüsis MTA olemasolevate andmete alusel isikute eluviisi vastavust neile tehtavatele väljamaksetele ja maksukäitumisele. Maksuhalduri eesmärk maksude tasumise õigsuse kontrollimise kõrval maksuseaduste rikkumise ennetamine ning selle asemel, et esimese meetmena ettevõtteid maksurevisjonide ja süüteomenetlustega koormata, antakse neile kõigepealt kindla perioodi jooksul võimalus ise oma majandustegevus seadustega kooskõlla viia ja ise oma maksudeklaratsioone parandada. Maksuhalduri hinnangul jääb nende 1000 ettevõtte puhul kokku riigieelarvesse laekumata vähemalt üks miljon krooni päevas.