Keskmine brutokuupalk ulatus kolmandas kvartalis 10 899 kroonini, mis on 20,2 protsenti rohkem kui möödunud aastal samal ajal. Brutopalga reaalkasv ehk palgakasv, kust inflatsioon on maha arvatud, oli 12,9 protsenti. See on mõnevõrra aeglasem kui esimesel poolaastal.
Vaatamata majanduskasvu aeglustumisele püsib nõudlus tööjõu järele tugev, mis aga ei võimalda palgatõususurvetel oluliselt väheneda ning kergitab omakorda inflatsiooni. Keerulisem on olukord tööjõumahukatel tegevusaladel, mis on spetsialiseerunud allhangetele. Seal on kasumlikkuse säilitamine raskendatud, kuna kiire palgakasvuga kaasnevaid suurenenud kulutusi ei ole võimalik toodete lõpphindadele lisada.
Tasakaalustamatus majanduses püsib, kuna tööviljakuse kasv on jätkuvalt tagasihoidlik. Kui varasematel aastatel on ettevõtete kasumite kasv ületanud tööjõukulude tõusu, siis tänavu on lisandväärtuse jaotamine liikunud oluliselt töövõtjale soodsamas suunas.
Tegevusaladest kasvasid palgad keskmisest oluliselt kiiremini põllumajanduses, ehituses ja kalanduses. Põllumajanduses võimaldasid palgakasvule tempot (28,6 protsendini) lisada tulude kasv seoses toodangu suurenemisega ja hinnatõusuga. Kalanduses on palkade 27,6 protsendiline kasv valdavalt seotud suurenenud väljapüügiga ning hindade kasvuga. Ehituse palkade kiire kasvu (28,5 protsenti) peamiseks põhjuseks on jätkuvalt aktiivne ehitustegevus ning endiselt tugev konkurents tööjõu osas.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele