Palga ja tööviljakuse kasvu erinevus püsib

Vaatamata majanduskasvu aeglustumisele püsib nõudlus tööjõu järele tugev, mis aga ei võimalda palgatõususurvetel oluliselt väheneda ning kergitab omakorda inflatsiooni. Keerulisem on olukord tööjõumahukatel tegevusaladel, mis on spetsialiseerunud allhangetele. Seal on kasumlikkuse säilitamine raskendatud, kuna kiire palgakasvuga kaasnevaid suurenenud kulutusi ei ole võimalik toodete lõpphindadele lisada.

Tasakaalustamatus majanduses püsib, kuna tööviljakuse kasv on jätkuvalt tagasihoidlik. Kui varasematel aastatel on ettevõtete kasumite kasv ületanud tööjõukulude tõusu, siis tänavu on lisandväärtuse jaotamine liikunud oluliselt töövõtjale soodsamas suunas.

Tegevusaladest kasvasid palgad keskmisest oluliselt kiiremini põllumajanduses, ehituses ja kalanduses. Põllumajanduses võimaldasid palgakasvule tempot (28,6 protsendini) lisada tulude kasv seoses toodangu suurenemisega ja hinnatõusuga. Kalanduses on palkade 27,6 protsendiline kasv valdavalt seotud suurenenud väljapüügiga ning hindade kasvuga. Ehituse palkade kiire kasvu (28,5 protsenti) peamiseks põhjuseks on jätkuvalt aktiivne ehitustegevus ning endiselt tugev konkurents tööjõu osas.

Keskmisest kiiremini kasvas keskmine palk ka finantsvahenduses, mäetööstuses ning veonduses, laonduses ja sidesektoris. Finantsvahenduses tugineb palgakasv headele majandustulemustele ja kasumite kasvule. Veonduse, laonduse ja side tegevusala palga kasvu taga on möödunud aastal kasvanud tulud, seda ennekõike autotranspordis ja laomajanduses. Töötlevas tööstuses oli palga kasv riigi keskmisel tasemel, hõive aga vähenes (5,4 protsenti), mis viitab toimuvale restruktureerimisele. Kinnisvara, üürimis- ja äriteeninduses kasvasid palgad vaid 7,2 protsenti, mis on seotud eelkõige tulude kasvu pidurdumisega kinnisvarategvuses.

Kolmanda kvartali arengud tööturul on kooskõlas rahandusministeeriumi ootustega. Tugev nõudlus tööjõu järele hoiab ka neljanda kvartali palgakasvu praegusel tasemel. Käärid tööjõu vajaduse ja pakkumise vahel püsivad, vajaliku kvalifikatsiooniga spetsialistide leidmine on keeruline.

Palgakasvu aeglustumist võib oodata 2008. aastal, mil tööturul valitsevaid tasakaalustamatused peaks vähenema. Ettevõtted ei suuda kahaneva majandusaktiivsuse ning tagasihoidlikumate käibe- ja kasuminumbrite juures töötajate palku jätkuvalt kergitada tööviljakusest kordades suuremas tempos, ilma et konkurentsivõime kannataks. Edaspidi kujuneb määravaks panustamine tootearendusse ja ümberorienteerumine kapitalimahukamale, kõrgema lisandväärtusega tegevusaladele, mis tagab tootlikkuse suurenemise.