Eesti Panga asepresidendi Andres Suti kommentaar RVFi pressikonverentsil

2008. aastaks Eesti Panga prognoositud 4,5 protsendiline majanduskasv ei ole ootamatu ja järsk langus, vaid majanduskasvu aeglustumine, mis on majanduse hea tervise huvides. Ka 4,5 protsendilise aastakasvuga areneb Eesti majandus endiselt üle 2 korra kiiremini kui eurotsooni oma. Meie majandusprognoosi kohaselt hakkab SKP reaalkasv 2008. a. lõpupoole jälle kiirenema.

Eesti firmade konkurentsivõime välisturul on praegu veel hea ning ettevõtete kasumlikkus kõrge. Oluline on arvestada, et aeglustub eelkõige sisenõudlus.

Nüüd paar sõna inflatsioonist. Olen täiesti nõus, et hinnatõus vajab olulist tähelepanu. Esiteks, euroalast mõnevõrra kõrgem inflatsioon on Eestis loomulik, sest koos sissetulekutega kasvab ka hinnatase. Teiseks, Eesti krooni ja euro vaheline kindel kurss on Eesti jaoks mõõduka inflatsiooni parim tagaja. Fikseeritud kursi tõttu on meie tarbe- ja püsikaupade hinnamuutus olnud üldjoontes sama mis mujal Euroopas. Kiiremini on kallinenud eelkõige teenused, sest suurenenud sissetulekute tõttu on inimestel raha teenuset eest enam maksta ja teenused on tööjõumahukad, mistõttu viimaste aastate kiire palgakasv kajastub ka teenuste kõrgemates hindades.

Praegune keskmisest kõrgem inflatsioon peegeldabki teenuste hinnatõusu, eelkõige eelmisel aastal ja selle aasta esimesel poolel. Nagu öeldud, on teenuste hindades omakorda suur osa palgakuludel. Inflatsiooni üks peamine põhjus on seega tootlikkusest oluliselt kiirem palgatõus. Kui palgakasv pidurdub, siis ei tõuse ka hinnad nii kiiresti.

Oleme arvamusel, et majanduses toimuvad muutused toetavad kodumaise hinnasurve vähenemist. Oktoobri inflatsiooninumbris oli üht-teist positiivset. Arvestamata toidu kallinemist, tõusis muude kaupade ja teenuste hind oktoobris eelmise kuuga võrreldes kõigest 0,3 protsenti. Samuti näitab viimane ehitushinnaindeksi muut hinna- ja palgakasvu pidurdumist ehitusektoris.

Eelöeldule vaatamata hoiavad eelolevatel kuudel hinatõusu suhteliselt kiirena maailmaturul kallinev toit ning jaanuarisse ja juulikuusse kavandatud aktsiisimaksude tõstmised. Inflatsioon hakkab alanema järgmise aasta teisel poolel ning langeb praeguste hinnangute kohaselt 4 protsendi tasemele 2009. aastal.

Rõhutan veel kord, et tänase keskmisest ajutiselt kõrgema inflatsiooni peamine põhjus on paari möödunud aasta kiire areng, eelkõige sisenõudluse ja kinnasvaraturu kasv. Need tegurid on juba nõrgenemas ning seetõttu on pidurdumas ka kodumaised hinnasurved.

Lõpuks paar sõna palkadest. Tootlikkusest oluliselt kiirem töötasu tõus ei saa enam kesta. Vastasel juhul järgneb Eesti firmade konkurentsivõime langus ja turuosa kaotus. Majanduses tervikuna on 20 protsendiste kasvude aeg mööda saamas.

Samas on ilmne, et Eesti ei ole enam odava tööjõu maa ning see on oluline saavutus. Eesti majanduse ja ettevõtete pikaajalise edu aluseks ei ole tänasest madalamad palgad. Meie edukus sõltub oskusest toota ja pakkuda senisest keerukama ja suurema lisandväärtusega kaupu ja teenuseid. Selleks on vaja jätkuvalt investeerida seadmetesse, tehnoloogiasse, oskusteabesse ja haridusse. Meie hinnangul püsib Eesti majanduskeskkond selliste investeeringute tegemiseks soodne.

Raha- ja vahetuskursipoliitika kohta on mul väga selge sõnum: Eesti krooni fikseeritud kurss on taasiseseisvumise aja ehk peaaegu ühe põlvkonna jooksul olnud Eesti oluliseks ja peamiseks eduteguriks. Meil puudub igasugune vajadust senise poliitika muutmiseks, sellisest muutusest ei võidaks ükski ühiskonna huvigrupp ning mingit krooni kursi muutmist ei ole kellelgi kavas.