Ravikindlustuse seadus annab kindlustuskaitse inimestele, kelle eest on
kohustatud sotsiaalmaksu maksma riik või kohalik omavalitsus
sotsiaalmaksuseaduse paragrahv 6 alusel.
Need inimesed on:
töötu abiraha saavad inimesed; tuumakatastroofi, tuumakatsetuse või aatomielektrijaama avarii tagajärgede likvideerimisest osavõtnud inimesed; kaitsejõududes ajateenistuses olevad ajateenijad; Eesti välisesinduses töötava diplomaadi ja teenistuja mittetöötavad abikaasad; 3–16-aastase keskmise, raske või sügava puudega lapse vanemad või võõrasvanemad, kellele makstakse hooldajatoetust; 16–18-aastase raske või sügava puudega lapse vanemad või võõrasvanemad, kellele makstakse hooldajatoetust; 18-aastase ja vanema raske või sügava puudega inimese hooldajad või eestkostjad, kellele makstakse hooldajatoetust ja kelle eest maksab sotsiaalmaksu kohalik omavalitsus; kuni 3-aastase lapsega lapsehoolduspuhkusel olevad, mittetöötavad kuni 3-aastast last kasvatavad vanemad ja 3- või enamalapselises perekonnas 3–8-aastast last kasvatavad mittetöötavad inimesed, kes saavad lapsehooldustoetust; kindlustatud isiku ülalpeetavad abikaasad, kes kasvatavad vähemalt ühte alla 8-aastast last või 8-aastast last kuni esimese klassi lõpetamiseni või vähemalt kolme alla 16-aastast last ega saa riigilt lapsehooldustasu; sotsiaaltoetust saavad inimesed.
Ravikindlustatuse taotlemine
Riigi kaudu ravikindlustatud inimeste andmed kindlustuskaitse alustamiseks, lõpetamiseks ja peatamiseks esitab haigekassale sotsiaalmaksu maksja.
Ravikindlustuskaitse tekkimine
Riigi kaudu ravikindlustatud inimeste kindlustuskaitse tekib ravikindlustuse andmekogusse kande tegemisest. Haigekassal on õigus teha kanne viie kalendripäeva jooksul pärast nõuetekohaselt vormistatud dokumentide haigekassasse saabumist.
Ravikindlustuskaitse lõppemine
Riigi kaudu kindlustatud inimeste kindlustuskaitse lõpeb ühe kuu möödumisel riigi poolt sotsiaalmaksu maksmise kohustuse lõppemisest. Asutus, mille kaudu riik maksis isiku eest sotsiaalmaksu, teatab sellest haigekassale.