Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kõrgem maamaks alandab maa ja kinnisvara hinda
Maa maksustamishind tõuseb ja koos sellega tühjeneb ka maaomaniku tengelpung.
Kui sul on omandireformiga tagastatud põllumaa, ja mitte mereäärne krunt, siis
on see varsti ainult risuks kaelas.
Äripäev on maa maksustamishinna tõstmise vastu, kuna see sunnib omanikke maast loobuma ning viib maa ja muu kinnisvara turuväärtuse langusele. Suurem maamaks ei ole kuidagi kooskõlas kolmikliidu lubadusega üldist maksukoormust mitte tõsta.
Kui senisega võrreldes mitmekordne maamaks selga lajatab, on esimene mõte maa ära müüa. Kui lisaks peaks rakenduma Rahvaliidu tõke, et välismaalased maad osta ei saa, polegi kellelegi müüa.
Niisugusel juhul on maa turuväärtuse langus vältimatu ning praegused maaomanikud sellest kindlasti ei võidaks. Kõige paremal juhul läheks maa odavalt kohalike spekulantide kätte, kes jäävad ootama välismaalaste suhtes kohaldatud tõkendi kaotamist.
Jääb muidugi võimalus, et kohalikud omavalitsused langetavad maa maksumäära protsenti nii, et tegelikud maksusummad ei suurene. Ent see kodeerib sisse võimaluse korruptsiooniks kohaliku omavalitsuse tasandil. Kes saab vallamajaga hästi läbi, sel protsent langeb, teistel... Nn sotsiaalelektri kõrvale ilmub sotsiaalmaa.
Maamaksu tõus on selge signaal üldiseks maksukoormuse tõusuks. Maamaksu on suhteliselt lihtne administreerida: tulusid võid veel varjata, maalappi mitte kuidagi. Kuid maa maksustamishind on kaunis vabalt valitud number, täpselt samuti nagu kõikvõimalike riigilõivude suurus.
Eelarved on alati pingelised, kuid kui see toob kaasa õigusjärgsete omanike vaesumise, keda on nüüdsest tarvis hakata turgutama, siis kokkuvõttes on kahju suurem.
2000. aastal laekus rahandusministeeriumi andmeil maamaksu 375 miljonit krooni ja summa on seni olnud suhteliselt stabiilne. Samas, kõrgem maamaks võib olla sissejuhatus Mõõdukate ettepanekule üldise kinnisvaramaksu rakendamiseks.
Maamaksu tõstmise pooltargument on kinnisvaraturu korrastamine. Kui sul ikka raha ei ole, pole sa arvestatav tegija ning on parem, kui sulle maad ei kuulukski.
Võimalik, et osa maad, mis on praegu söötis, läheks niiviisi tõesti intensiivsemasse kasutusse. Mingil määral aktiviseeruks ka kinnisvara ost-müük.
Põhimõtteliselt pole siiski õige korrastada kinnisvaraturgu maksupoliitika abil – eriti sedapidi, et sundides maad müüma, aga mitte julgustades huvilisi maad ostma. Välismaalaste suhtes ei tohiks piiranguid rakendada.
Kes valis omal ajal EVPde asemel maa, jääb nüüd omadega pigisse. Ses mõttes on tegemist uue ebaõiglusega. Ja pealegi ei maksa maamaksu mitte üksnes omanikud, vaid täpselt samamoodi maa (sund)rentnikud: kasvõi korteriühistud, kel maa erastamata või alles erastamine pooleli.
Maamaksu tõus näitab, et riigil on oma kodanikest ükskõik. Hea veel, ei pea hakkama riigiametis teopäevi tegema.
Autor: Äripäev Online
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele