E-arved mikro- ja väikeettevõtjale

Viimasel ajal on meedias üha enam juttu e-arvetest. Põhjus on lihtne - Rahandusministeerium tegeleb e-arvete laialdase kasutuselevõtu ettevalmistamisega avalikus sektoris ning eesmärgiks on seatud juba 2016. aasta lõpus avaliku ja erasektori vaheline arveldamine peamiselt e-arvetega. 1. juulil 2016. a tekib avalikul sektoril kohustus e-arveid vastu võtta ning alates 1.jaanuarist 2017 võtab avalik sektor erasektorilt vastu üksnes e-arveid. Tasub kohe mainimist, et e-arve on arve, mis koostatakse, edastatakse ja säilitatakse elektroonilises vormis ning on masinloetav - seega PDF vormingus arve ei ole e-arve. See ei tähenda siiski, et PDF vormingus arved täiesti ära kaovad – Eesti ametlikule e-arve standardile (EVS 923:2014) vastav e-arve ei ole kuigi hästi inimsilmale loetav, mistõttu PDF vormingus arve jääb kindlasti mõneks ajaks masinloetava arve üheks loetavaks väljundvormiks.

Ka terves Euroopas tehakse täna tööd selles suunas, et aastaks 2020 arveldataks peamiselt masinloetavate e-arvete abil. Nii on välja antud Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu direktiiv nr 2014/55/EL, mis näeb ette e-arvete kasutamise kohustuslikuks tegemist riigihangetes hiljemalt 2018. aasta lõpuks. 2016 aasta lõpuks on Euroopa Komisjonil kavas välja töötada ka Euroopa riikide jaoks ühtne e-arve standard, mis võimaldab juba piiriülest e-arvetega arveldamist.

Rahandusministeeriumi andmetel on Eesti arvete kasutusulatuse poolest pigem mahajääjate seas. Eesti avaliku sektori müügiarvetest on e-arveid 3 protsenti ning ostuarvetest 8 protsenti. Erasektori müügiarvetest on e-arveid veidi alla 20 protsendi. Samal ajal on näiteks Soomes e-arvete osakaal 75 protsenti kõikidest arvetest ja Taanis 59 protsenti.