Luminori peaökonomist Lenno Uusküla avas hommikuintervjuus, mis on riigi majandusorganismi tugevaim liiges
Foto: Raul Mee
"Madalseis jätkub ja sellist korralikku tõusulainet ei ole. Majanduskasvu number tuli ju väga palju elektrienergia tootmisest ja see on meil hüplik ja sõltub parasjagu sellest, kuidas meil välisühendused töötavad ja kui palju on Lätis vett," tõdes Uusküla.
Kui raamatupidamisteenuse sisse ostmine on juba ammu normaalsus, siis finantsjuhiteenusega asi sealmaal veel pole – kuid liigub jõudsalt selles suunas.
Tööandjad saatsid valitsusele pöördumise sõnumiga, et riigi kulude kasvu kiirus pole jätkusuutlik ja tapab majandust. Tööandjate keskliidu volikogu esimees ja Infortari üks omanik ja juht Ain Hanschmidt ütles, et valitsusel tuleb teha keeruline otsus ja piirata riigi kulude kasvu valdkondades, kus seda on vedanud indekseerimine.
Eesti majandus vajab hädasti edulugusid. Käegakatsutavaid märke sellest, et asjad, mis ette võetakse, hakkavad tõepoolest ka reaalselt tööle, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
2025. aasta esimesel poolaastal laekus e-residentidelt Eesti riigikassasse 65,9 miljonit eurot makse, mis on kaks korda rohkem kui oodati. Enim kasvas dividendi- ja tööjõumaksude osakaal, tuues raamatupidajatele nii suurema töökoormuse kui ka uusi võimalusi teenuste pakkumisel.
Alates 1. juulist 2025 hakkas kehtima raamatupidamise seaduse muudatus, mis annab kõikidele end äriregistris e-arve vastuvõtjaks registreerinud ettevõtetele õiguse nõuda müüjatelt e-arveid. Kas ja m illiseid probleeme võivad ettevõtted sel teemal kogeda, räägib raamatupidamisbüroo Vesiir OÜ asutaja ja juht Enno Lepvalts.