Vandeaudiitori kutseeksamil ainult teadmistest ei piisa. “Viis mõtet, miks eksamit ajakohastada”
Audiitorkogu vajab järelkasvu, sest aktiivsete vandeaudiitorite hulk on piiratud, nende töökoormus on suur ning nõudeid ja reegleid tuleb aina juurde ja ka töö keerukus kasvab.
Audiitorite puudus on jätkuvalt terav probleem ja isegi piirmäärade tõstmine pole toonud leevendust. Olukord on jõudnud punkti, kus tuleb küsida: kas ja kuidas auditiprotsessi muuta efektiivsemaks nii raamatupidaja kui ka audiitori vaatenurgast?
Negatiivne omakapital, järjestikused kahjumid, pingeline likviidsus. Tegevusaruandes seisab tuttav lause: "Tulevaste perioodide positiivse tulemusena katame kahju ära." Audiitor on näinud seda lauset sadu kordi ja kunagi pole see sobinud.
Möödunud aastal uuenesid rahvusvahelised standardid väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, mis on aluseks ka Eesti raamatupidamise juhenditele. Peagi muutuvad ka siinsed reeglid. Suurim muudatus on seotud tagastatud kaupade kajastamisega.
Kas ettevõtte bilansis on varasid, mis on ülehinnatud? Tõenäoliselt on, kui kinnisvarainvesteeringute hindamisaktid on vanad, pooleliolevate projektide väärtust pole üle vaadatud või nullintressiga laenud on diskonteerimata.
2026. aasta on alanud majanduses heitlikult ning maksureeglid nõuavad ettevõtjatelt varasemast rohkem tähelepanu. Raamatupidamisbüroo Vesiir juht ja omanik Enno Lepvalts selgitab, millised muudatused mõjutavad enim auto kasutamist, laenusuhteid ja dividendide maksustamist ning kus peituvad suurimad riskikohad.