Kaitsekulud ja eelarve puudujääk. Aga millise hinnaga?

Paljudel ettevõtetel läheb eelarve tegelikust elust lahku juba esimesel kvartalil, sest eelarve on koostatud minevikuandmete pikendamise, mitte ettevõtte tegeliku tegevuse põhjal. Aga draiveri-põhine planeerimine seob eelarve otse nende teguritega, mis tulemust päriselt kujundavad, selgitab kogenud finantskontroller Raivo Sormunen.

Enamiku ettevõtete jaoks on majandusaasta aruande esitamine vaid kohustus, mis tuleb enne 30. juunit ära teha. Kuid pärast aruande esitamist saab ette võtta väärtusliku analüüsi: luua endale pilt sellest, kuidas ettevõttel läks võrreldes põhikonkurentidega ja turuga üldiselt.

Riigieelarve kuludest on seitsme kuuga täidetud 52 protsenti. Majandamiskulud on kasvanud 34,3 protsenti, kirjutab rahandusministeeriumi riigi rahanduse talituse juhataja Kadri Klaos.

Räägime selles artiklis kolmest praktilisest sammust, kuidas tuua muutust väsitavasse ummikseisu: kuidas struktureerida oma teenust, kuidas seda hinnastada ja kuidas pakkuda lisateenuseid nii, et klient näeb väärtust, mitte vaid lisakulu.

Järgmised aastad toovad palgaarvestusse kaks üsna erinevat muutust. Euroopa Liidu palgaläbipaistvuse direktiiv sunnib tööandjaid senisest süsteemsemalt vaatama, mille alusel töötajatele palka makstakse, samal ajal liigub Maksu- ja Tolliamet (MTA) deklaratsioonipõhiselt aruandluselt andmepõhise mudeli poole. Raamatupidamisbüroo Vesiir juht ja omanik Enno Lepvalts leiab, et enne uute kohustuste saabumist tasub üle vaadata, kuidas ettevõtte senised süsteemid kannatavad läbipaistvamat vaatamist.