Kelmid sihivad väikeettevõtteid ja kahjud kasvasid miljonitesse

Raamatupidajale saadeti näiliselt kiri tegevjuhilt, milles uuriti pangakonto saldo kohta ja paluti teha ülekanne 28 000 eurot. Ta andis nõusoleku ja tegi ülekande, kirjeldab Riigi Infosüsteemi Amet oma küberturvalisuse aastaraamatus Eesti ettevõtetes aset leidnud pettusejuhtumeid läinud aastal.

Kas sundida panku ülekandeid rangemalt kontrollima või võtta kasutusele uus raamatupidamisprogramm, et raamatupidajaid kaitsta petturite eest? Ettevõtjad kurdavad, et esimene ei pruugi kaitsta kurjategijate eest ja teine on liiga kallis.

Raamatupidajad ja finantsjuhid on kelmide jaoks esmane sihtmärk ja põhjus on lihtne: neil on ligipääs rahale. Ja maikuu oli Eesti küberruumis erakordselt aktiivne: toimus 1561 mõjuga intsidenti, see on kõrgeim näitaja sellel poolaastal.

Kui ettevõttes on võimalik, et üks inimene vastutab üksi ebamõistlikult suurte summade eest, siis ei ole tegemist enam ainult IT- või küberriskiga, vaid juhtimisveaga, kirjutab raamatupidamisettevõtte Grow Finance asutaja ja Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse liige Ulvi Tallo.

Järgmised aastad toovad palgaarvestusse kaks üsna erinevat muutust. Euroopa Liidu palgaläbipaistvuse direktiiv sunnib tööandjaid senisest süsteemsemalt vaatama, mille alusel töötajatele palka makstakse, samal ajal liigub Maksu- ja Tolliamet (MTA) deklaratsioonipõhiselt aruandluselt andmepõhise mudeli poole. Raamatupidamisbüroo Vesiir juht ja omanik Enno Lepvalts leiab, et enne uute kohustuste saabumist tasub üle vaadata, kuidas ettevõtte senised süsteemid kannatavad läbipaistvamat vaatamist.