Raamatupidaja ei saa olla ettevõtte ainus kaitse maksepettuste vastu
Maksepettus ei sünni mitte alati tähelepanematusest, vaid sageli hoopis töökorraldusest, mis paneb ühele inimesele liiga suure vastutuse, selgitavad riske CHK Tallinna büroo juhataja Anneli Rõuk ja äriarenduse ning teenindusjuht Raili Ilves.
Digitaalses ettevõtluskeskkonnas ei ole raamatupidaja ainult finantsandmete töötleja. Ta on oluline kaitseliin, sest puutub iga päev kokku maksete, pangakontode, töötasuandmete ja ettevõtte finantsinfoga. Samas sõltub ettevõtte raha turvalisus eelkõige sellest, millise töökorralduse ja kontrollipõhimõtted on loonud ettevõtte juht.
Petukiri võib jõuda iga raamatupidaja postkasti ning see võib näida esmapilgul täiesti usaldusväärne. Äsjases kohtuvaidluses tegi raamatupidaja petukirjade alusel tööandja pangakontolt mitu väljamakset. Kohus leidis, et töötaja rikkus oma töökohustusi, kuid ei jätnud kogu kahju tema kanda.
Kui ettevõttes on võimalik, et üks inimene vastutab üksi ebamõistlikult suurte summade eest, siis ei ole tegemist enam ainult IT- või küberriskiga, vaid juhtimisveaga, kirjutab raamatupidamisettevõtte Grow Finance asutaja ja Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse liige Ulvi Tallo.
Kurjategijad kandsid mitme päeva jooksul liidu SEB ja Swedbanki kontodelt välja ligi 700 000 eurot. Ka liidu pearaamatupidaja, kelle kaudu kurjategijad liidu kontodele ligipääsu said, langes pettuse ohvriks - ta kaotas mitukümmend tuhat eurot isiklikku raha.
Pettuserisk ei ole ole ainult suurte ettevõtete mängumaa, ka väiksemates ettevõtetes võivad nõrgad kontrollid tuua märkimisväärset kahju, kinnitavad Ernst&Youngi raamatupidamisteenuste manager Tiina Kralla ja pettuste uurimise valdkonna juht Teet Tamme.