Raamatupidaja ei saa olla ettevõtte ainus kaitse maksepettuste vastu

Petukiri võib jõuda iga raamatupidaja postkasti ning see võib näida esmapilgul täiesti usaldusväärne. Äsjases kohtuvaidluses tegi raamatupidaja petukirjade alusel tööandja pangakontolt mitu väljamakset. Kohus leidis, et töötaja rikkus oma töökohustusi, kuid ei jätnud kogu kahju tema kanda.

Kui ettevõttes on võimalik, et üks inimene vastutab üksi ebamõistlikult suurte summade eest, siis ei ole tegemist enam ainult IT- või küberriskiga, vaid juhtimisveaga, kirjutab raamatupidamisettevõtte Grow Finance asutaja ja Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse liige Ulvi Tallo.

Kurjategijad kandsid mitme päeva jooksul liidu SEB ja Swedbanki kontodelt välja ligi 700 000 eurot. Ka liidu pearaamatupidaja, kelle kaudu kurjategijad liidu kontodele ligipääsu said, langes pettuse ohvriks - ta kaotas mitukümmend tuhat eurot isiklikku raha.

Pettuserisk ei ole ole ainult suurte ettevõtete mängumaa, ka väiksemates ettevõtetes võivad nõrgad kontrollid tuua märkimisväärset kahju, kinnitavad Ernst&Youngi raamatupidamisteenuste manager Tiina Kralla ja pettuste uurimise valdkonna juht Teet Tamme.

Järgmised aastad toovad palgaarvestusse kaks üsna erinevat muutust. Euroopa Liidu palgaläbipaistvuse direktiiv sunnib tööandjaid senisest süsteemsemalt vaatama, mille alusel töötajatele palka makstakse, samal ajal liigub Maksu- ja Tolliamet (MTA) deklaratsioonipõhiselt aruandluselt andmepõhise mudeli poole. Raamatupidamisbüroo Vesiir juht ja omanik Enno Lepvalts leiab, et enne uute kohustuste saabumist tasub üle vaadata, kuidas ettevõtte senised süsteemid kannatavad läbipaistvamat vaatamist.