Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tegevuse lõppemine ja skandaalid – kas paratamatus?
On rida võimalusi, mis aitaksid ettevõtte tegevuse jätkuvusega seotud huvigruppide kindlustunnet suurendada, leiab PwC Eesti partner, auditiosakonna juht ning juhtivaudiitor Lauri Past.
PwC Eesti partner, auditiosakonna juht ning juhtivaudiitor Lauri Past
Tegevuse jätkuvus on kahtlemata üks audiitortegevuse kuumimaid valdkondi. Enamik suuremaid ärimaailma skandaale on olnud seotud suurettevõtete ootamatu maksejõuetuks muutumise ning selle järgse süüdlaste välja selgitamisega. Viimaste suurimate globaalsete näidetena võib tuua Saksa maksevahendaja Wirecard või UK ehituskontsern Carillion. Sarnaselt lennuõnnetustele ei lõppe ettevõtted ainult ühe osapoole eksimuse tõttu – enamike skandaalide korral on enne suurt raputust valesti läinud palju. Reeglina toovad antud olukorrad endaga kaasa suuremal määral negatiivseid üllatusi kõigile huvigruppidele.
2026. aasta on alanud majanduses heitlikult ning maksureeglid nõuavad ettevõtjatelt varasemast rohkem tähelepanu. Raamatupidamisbüroo Vesiir juht ja omanik Enno Lepvalts selgitab, millised muudatused mõjutavad enim auto kasutamist, laenusuhteid ja dividendide maksustamist ning kus peituvad suurimad riskikohad.