Erivajadusega lapse vanema toetuse eesmärk on tagada asendussissetulek vanemale, kes peab tulenevalt eriolukorrast erivajadusega lapse kasvatamise tõttu olema ajutiselt töölt eemal. Erivajadusega laste vanemate sissetuleku kaotuse osaline kompenseerimine on õigustatud tulenevalt haridusasutuste sulgemisest ja vajadusest tagada erivajadustega laste igapäevane kodune järelevalve, tugi õppimisel ja isikuhooldustoimingute teostamine.
Erivajadusega lapse vanema erakorraline toetus
Samuti on mõnedel erivajadusega lastel nõrgenenud immuunsus, mis asetab nad COVID-19 riskirühma. Seetõttu on mõistetav ja soovitatav, et olukorras, kus kodutöö jm lahendused pole võimalikud, jäävad vanemad ajutiselt töölt eemale ning neile tagatakse riigi toetus.

Kellel on õigus toetusele?

Erivajadusega lapse vanema toetusele on õigus vanemal, lapsendajal, vanema abikaasal, füüsilisest isikust eestkostjal või sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses hoolduspere vanemal (edaspidi vanem), kes kasvatab keskmise puudega ja immuunpuudulikkusega, raske või sügava puudega või teatud haridusliku erivajadusega last.
Toetuse saamise eelduseks on tasustamata puhkusel viibimine või võlaõigusliku lepingu täitmise peatamine, mis tähendab, et töötaja ja tööandja peavad puhkusele jäämises või lepingu pooled peavad töötamise peatamises kokkuleppele jõudma ning see tuleb töö- või käsundiandjal fikseerida töötamise registris. Toetuse saamiseks on oluline, et vanem taotleks tööandjalt (võlaõigusliku lepingu puhul tööd võimaldavalt isikult) kande tegemist töötamise registrisse.

Kes on erivajadusega laps?

Erivajadusega laps käesoleva toetuse tähenduses on laps, kes vajab igapäevast kodust järelevalvet, tuge õppimisel ja isikuhooldustoimingute teostamisel. Vanemale, kellel tekib õigus toetusele mitme lapse eest, makstakse toetust ühe lapse eest.
Erivajadusega laps on:
- alla 18-aastane laps, kellel on raske või sügav puue. Tegemist on sihtgrupiga, kelle abivajadus on varasemalt puude raskusastme tuvastamisega tuvastatud ning kes vajavad oma anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotuse või kõrvalekalde tõttu igapäevast kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet;
- alla 18-aastane laps, kellel on keskmine puue ning üks järgnevatest diagnoosidest:
* insuliinisõltuv suhkurtõbi;
* astma;
* lümfoidne leukeemia e lümfoidleukeemia;
* peaaju pahaloomuline kasvaja;
* silma ja silmamanuste pahaloomuline kasvaja;
* muu sidekoe ja pehmete kudede pahaloomuline kasvaja;
* muude haigusseisunditena avalduv HIV-tõbi;
* neeru (v.a neeruvaagna) pahaloomuline kasvaja;
* perifeersete närvide ja autonoomse närvisüsteemi pahaloomuline kasvaja;
* müeloidne leukeemia e müeloidleukeemia;
* lümfoid- ja vereloomekoe ning nendesarnaste kudede muud ning täpsustamata pahaloomulised kasvajad;
* maksa ja maksasiseste sapijuhade pahaloomuline kasvaja;
* seljaaju, kraniaalnärvide ja kesknärvisüsteemi muude osade pahaloomuline kasvaja;
* hingamiselundite ja rindkeresiseste elundite muude ning ebaselgete paikmete; pahaloomuline kasvaja;
* jäsemete luude ja liigesekõhre pahaloomuline kasvaja;
* difuusne mitte-Hodgkini tüüpi lümfoom;
* kõri pahaloomuline kasvaja;
* muude ja täpsustamata paikmete luude ning liigesekõhre pahaloomuline kasvaja;
* munasarja pahaloomuline kasvaja;
* neeruvaagna pahaloomuline kasvaja;
* muude ja täpsustamata kuseelundite pahaloomuline kasvaja;
* kilpnäärme pahaloomuline kasvaja;
* muude ja ebaselgete paikmete pahaloomuline kasvaja
* Hodgkini tõbi;
* muud ja täpsustamata mitte-Hodgkini tüüpi lümfoomid;
* monotsüütne leukeemia e monotsüütleukeemia;
* täpsustatud rakutüüpi muud leukeemiad.
- alla 18-aastane haridusliku erivajadusega laps, kellele rakendatakse erituge (hariduslik erivajadus tuvastatud);
- alla 16-aastane haridusliku erivajadusega laps, kellele rakendatakse tõhustatud tuge (hariduslik erivajadus tuvastatud) ja kellel vähemalt üks nimetatud seisund:
* raske, krooniline või püsiv psüühikahäire;
* tundeelu- ja käitumishäire;
* sõltuvushäire;
* aktiivsus- ja tähelepanuhäire;
* püsiv õpiraskus;
* intellektipuue;
* liitpuue.
Vanemal, kes leiab, et tema laps vajab igapäevast kodust järelevalvet, tuge õppimisel ja isikuhooldustoimingute teostamisel (nt laps, kes on vanem kui 18 aastat, kuid kes on suunatud hooldus- või toimetulekuõppele), mis ei võimalda vanemal tulenevalt eriolukorrast tööl käia, on õigus pöörduda Sotsiaalkindlustusameti poole, kirjutades e-posti aadressile [email protected] või helistades telefonile 612 1360.

Kuidas toetust taotleda?

Sotsiaalkindlustusamet saadab erivajadusega lapse vanematele toetuse saamise võimaluse kohta teavituse ja alates 13. aprillist ka iseteeninduse pakkumuse. Vanem peab toetuse saamise sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses kinnitama. Esimeste väljamaksetega alustatakse alates 20. aprillist. Teavitus saadetakse mõlemale õigustatud vanemale ning vanemad peavad toetuse saajas kokku leppima. Vanem peab toetuse saamiseks Sotsiaalkindlustusametit kirjalikult teavitama või kinnitama toetuse saamise Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses, tähendades, et eraldi avaldust toetuse saamiseks ei ole vaja vanemal esitada.
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele