Balti riikide majandus pakub praegu mitmetahulist pilti. Kõik kolm riiki on küll samas globaalses majanduskeskkonnas, kuid nende majandustsüklid, vastupanuvõime ja tulevikuväljavaated erinevad selgelt.

- Citadele privaatpanganduse ekspert Robert Jäger.
Eriti tähelepanuväärne on Eesti, kus trendid viitavad võimalikule pöördepunktile – pööre võib tulla nii positiivne kui ka negatiivne.
Leedu: hapra eduga majandustsükli liider
Leedu on juba mõnda aega silma paistnud naabritest tunduvalt varem taastunud majandusega. Praeguseni on Leedu ainuke, kus majandus on 2025. aasta esimeses kvartalis reaalselt kasvas – 3% võrreldes eelmise aastaga. Tõusu vedasid mitmed sektorid: töötlev tööstus, jaekaubandus ning eluasemeturg. Tööstustoodang ületas oma pandeemiajärgse tipu ja eriti silmapaistev on olnud puidutööstuse ning elektroonika- ja metallitööstuse taastumine.
Jaemüügi kasv mitteesmatarbekaupade kategoorias viitab tugevamale sisetarbimisele, mida toetas mais taas tõusuteele pöördunud tarbijate kindlustunne. Samas tuleb arvestada Leedu majanduse selgelt ekspordikeskse struktuuriga – tööstus annab 18% riigi SKP-st, mis on võrreldav Saksamaa tasemega. See tähendab ka suuremat haavatavust globaalsete kaubandusšokkide, eriti USA ja ELi tariifipoliitika muutuste suhtes.
Läti langus on aeglustumas
Läti majandus on olnud kerges languses juba kolm kvartalit järjest, kuid 2025. aasta esimese kvartali väikene 0,3% suurune SKP vähenemine viitab, et põhjast võib olla läbi tuldud. Aprillis kasvas mitteesmatarbekaupade jaemüük 3,6%. See on tugev signaal, et sisenõudlus hakkab taastuma. Eriti paistsid silma kodumasinate ja kultuuri- ning meelelahutuskaupade sektorid.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Riigi kulud on viie aastaga kerkinud oluliselt kiiremini kui majandus ja Eestist on saanud Euroopa kõige kiiremini kasvava võlaga riik, mis tekitab hirmu, et krooniline rahahäda toob uued maksutõusud, rääkis tööandjate keskliidu juht Hando Sutter.
Jürgen Ligi: Eestis ei ole liiga palju makse tõstetud
Eesti majandus on struktuursete muutuste lävel - nö vana majandus on lõpusirgel ja uus on sootuuks teiste vajadustega, ning vaja on reforme ja eelarve päästmiseks tuleks seega otsida uusi makse.
Ettevõtte keskastmejuhid on kõige olulisemad muutuste läbiviijad, kuid paradoksaalselt ka suurimad vastupanu osutajad. Vaid üks kolmest keskastmejuhist on saanud piisava ettevalmistuse muutuste juhtimiseks ja elluviimiseks, rääkisid saate "Digitark äri" külalised.
Viimane käibemaksumäära tõstmine ei andnud riigieelarvele enam praktiliselt mingit efekti, seevastu järgmine plaanitav tõus lööks naela meie majanduse kirstu, kirjutab Aivo Liiv arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Mugavad ja soodsad teenused on ühtviisi olulised nii alustavatele mikroäridele kui ka suurettevõtetele, nagu näitab Coop Panga äriklientide portfelli analüüs, ütleb Coop Panga ärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.