Hirmu anatoomia

Kindlasti oled olnud olukorras, kus süda peksab, rinnus pitsitab ja peas kerivad ainult ähvardava ohuga seotud mõtted. Hirm valdab kõik meeled ja millelegi muule mõelda tundub võimatu. Erutusseisundit põhjustab reaalne või tajutav oht, mis käivitab füsioloogilised, psühholoogilised ja käitumuslikud reaktsioonid.

Gerda Urva selgitab hirmu tekkemehhanismi   

Jaga lugu:

Hirmu tagajärjel vallanduvad kehas biokeemilised reaktsioonid, mille eesmärk on pingele vastupanu suurendamine. Lihased tõmbuvad pingule, seedimine aeglustub, nägemisteravus paraneb, hapnikuvajadus suureneb, veresuhkrutase, vererõhk ja adrenaliinitase tõusevad – keha valmistub võitluseks. Organism ei tee vahet, kas hirm on põhjustatud sellest, et kohtusid metsas jalutuskäiku tehes karuga ja pead nüüd füüsiliselt põgenema või leidsid poodi minnes eest tühja tualettpabeririiuli ning kardad oma senise elustandardi langemise pärast.