Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ülevaade Eesti finantsaruandluse standardi muudatustest
Alates 1. jaanuarist 2019 on Eesti finantsaruandluse standardis jõustunud hulk muudatusi, mis on olemuselt enamjaolt pigem vormilised ja täpsustavad. Muudatuste põhjus on olnud kasutajate tagasiside kehtinud standarditele ja muudatused IFRS for SMEs, mida Eesti finantsaruandluse standard järgib.
PwC Eesti vandeaudiitorid annavad ülevaate Eesti finantsaruandluse standardi muudatustest (Pildil PwC Eesti vandeaudiitor Liis Kohal)
Raamatupidamise Toimkond vaatas 2019. aastal üle ka kehtivate standardite vene- ja ingliskeelsed tõlked, et need vastaksid kõige viimasele eestikeelsele versioonile. Samuti tegi Raamatupidamise Toimkond ettepaneku muuta majandusaasta aruande taksonoomia mõnda vormi eesmärgiga suurendada kasutajamugavust ja esitatava informatsiooni selgust.
Käesoleval aastal jõustus üks uus rahvusvaheline finantsaruandluse standard ja mitmeid väiksemaid muudatusi olemasolevates standardites ja tõlgendustes. Alljärgnevalt on neist välja toodud olulisemad, mis võivad mõjutada suuremat hulka ettevõtteid.
Viimasel paaril aastal on jõustunud mitu uut rahvusvahelist standardit väga olulistes ning paljusid ettevõtteid puudutavates raamatupidamise valdkondades.
Justiitsminister tutvustas riigikogule esimesel lugemisel seaduseelnõu, mille jõustumisel seadusena tekib võimalus määrata peamiselt finantssektori ja andmekaitse vallas toime pandud rikkumiste eest senisest oluliselt kõrgemaid rahatrahve.
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.