Töösuhetesse on vaja rohkem läbipaistvust

Olulise teemana tõstatus aga ka inimese õigus saada enda kohta käivaid andmeid, milleks on ka kaamera - ja kõnesalvestised. 2018. aastal kehtinud isikuandmete kaitse seaduse § 19 lõike 3 ning praegu kehtiva isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 15 alusel on isikuandmete töötleja kohustatud väljastama inimesele tema enda kohta käivaid isikuandmed või põhjendama andmete väljastamisest või teabe andmisest keeldumist.

Olukorras, kus andmete väljastamisest keeldumiseks alust ei ole, tuleb inimese soovil talle teatavaks teha kõik tema kohta käivad isikuandmed. Koopia väljastamise keeldumise aluseks saab olla see, kui andmete väljastamine kahjustab teiste isikute õigusi ja vabadusi. Kui kaamerasalvestiste puhul võib salvestis kajastada teiste isikute andmeid, siis kõnesalvestise puhul on reeglina kaks osapoolt, ehk organisatsiooni esindaja (töötaja) ja klient.

Tööandjal tuleb arvestada, et olukorras, kus kasutatakse salvestusseadmeid, on isikuandmete töötlejal nii õigusi kui kohustusi. Tihtipeale asutakse seisukohale, et juhul, kui salvestusseadmete kasutamiseks on õiguslik alus, siis kuuluvad salvestised üksnes isikuandmete töötlejale endale. Siiski nii see ei ole.

Kõigepealt toome esile, et tööalased telefonikõned (sh salvestised) ei ole töötaja eraelu kaitsealas. Isegi juhul, kui leitakse, et salvestise edastamine kahjustaks töötaja huve (nt õigust privaatsusele), ei ole võimalik selle alusel keelduda salvestise väljastamisest. Sellisel juhul tuleks töötaja andmed muuta salvestisel tuvastamatuks. Oluline on siiski enne salvestiste väljastamist hinnata vestluse sisu, ehk kas tegemist on tööalase kõnega või erasuhtlusega.

Kui tegemist on puhtalt tööalase kõnega, tuleb kõnesalvestise väljastamise keeldumise otsustamisel hinnata seda, kas vestluse sisu võib kahjustada teiste isikute õigusi. Kui vestluse sisu puudutab näiteks ettevõtte üldist hinnapoliitikat või kliendi enda tasumata arveid, siis reeglina ei ole alust salvestiste väljastamata jätmiseks. Kui aga kõnesalvestise üks osa võib kahjustada teiste isikute õigusi, tuleb inimesele ikkagi väljastada see osa teabest, mis teiste isikute õigusi ei kahjusta. Võimalus on näiteks kas salvestisel konkreetne osa eemaldada või kirjutada toimunud vestlus ümber.

Siinjuures on oluline, et ka töötajale oleks andmetöötlus läbipaistev ehk töötajal oleks muuhulgas teave selle osas, et salvestisi võidakse edastada ka teisele kõne osapoolele. See võimaldab ka töötajal arvestada sellega, et ka klient võib saada toimunud vestlusest koopia.

Kõige rohkem tekitabki töösuhetes probleeme andmetöötluse läbipaistmatus. Tihtipeale puuduvad reeglid (andmekaitsetingimused), mis käsitleksid isikuandmete töötlemist. Seda nii tööle kandideerimise, tööl olemise aja kui ka töösuhte lõppemise etapis.

Kui puuduvad andmekaitsetingimused, ei ole tööandja tõenäoliselt ka analüüsinud, kas ja millisel õiguslikul alusel ja eesmärkidel on lubatud näiteks kaameraid kasutada ja samuti näiteks töötaja nimelist e-posti aadressi peale töösuhte lõppemist avatuna hoida. Töötajale tekitab reeglite puudumine omakorda teadmatust, miks ja millisel eesmärgil näiteks kaameraid kasutatakse, töötaja kasutatavat e-posti aadressi vaadatakse ning millal kustutatakse e-posti aadress peale töölt lahkumist.

Siinjuures on oluline ka märkida, et andmekaitsetingimuste koostamine on andmetöötlejale kohustuslik. Samuti peavad isikuandmete töötlemisega seotud teave ja sõnumid olema lihtsalt kättesaadavad, arusaadavad ning lihtsalt ja selgelt sõnastatud.

Allikas: tooelu.ee