Andmetöötlus töösuhetes oli 2018. aastal Andmekaitse Inspektsiooni enimkäsitletud teemade hulgas, töösuhete raames pöörduti inspektsiooni kõige rohkem kaamerate kasutamise ja nimelise e-posti aadressi sulgemisega seotud küsimuste või probleemidega.
Kaamerate kasutamine oli eelmisel aastal üks peamisi probleeme AKI poole pöördumisel
  • Kaamerate kasutamine oli eelmisel aastal üks peamisi probleeme AKI poole pöördumisel
  • Foto: scanpix
Olulise teemana tõstatus aga ka inimese õigus saada enda kohta käivaid andmeid, milleks on ka kaamera - ja kõnesalvestised. 2018. aastal kehtinud isikuandmete kaitse seaduse § 19 lõike 3 ning praegu kehtiva isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 15 alusel on isikuandmete töötleja kohustatud väljastama inimesele tema enda kohta käivaid isikuandmed või põhjendama andmete väljastamisest või teabe andmisest keeldumist.
Olukorras, kus andmete väljastamisest keeldumiseks alust ei ole, tuleb inimese soovil talle teatavaks teha kõik tema kohta käivad isikuandmed. Koopia väljastamise keeldumise aluseks saab olla see, kui andmete väljastamine kahjustab teiste isikute õigusi ja vabadusi. Kui kaamerasalvestiste puhul võib salvestis kajastada teiste isikute andmeid, siis kõnesalvestise puhul on reeglina kaks osapoolt, ehk organisatsiooni esindaja (töötaja) ja klient.

Kõnesalvestise välja andmisest

Tööandjal tuleb arvestada, et olukorras, kus kasutatakse salvestusseadmeid, on isikuandmete töötlejal nii õigusi kui kohustusi. Tihtipeale asutakse seisukohale, et juhul, kui salvestusseadmete kasutamiseks on õiguslik alus, siis kuuluvad salvestised üksnes isikuandmete töötlejale endale. Siiski nii see ei ole.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele