Helo Tamme • 20 aprill 2019
Jaga lugu:

Sotsiaalmeedia võimalused ja ohud

Kas oled mõelnud sotsiaalmeedia kasutamisele tööajal ja sellele, kuidas umbes 10 aastat tagasi keelasid paljud tööandjad tööajatel Facebooki kasutamise ära? Lisaks keelamisele keerati see kanal lausa kinni. Siis leidsid nutikamad aga võimalusi VPN-i kaudu või muid nippe kasutades Facebooki siiski kasutada ja keelust hoolimata seal toimetada.

Foto: Pixabay

Nüüd, 10 aastat hiljem, on aga enamik tööandjaid teinud 180-kraadise pöörde ja soodustavad ise sotsiaalmeedia kasutamist, tehes sotsiaalmeedia koolitusi või julgustades erinevaid ettevõtte lugusid (sh töökuulutusi) sotsiaalmeedias jagama. Rääkimata siis siinkohal häštägidest või muudest trikkidest, mida saab kasutada, et rohkem silma jääda ja sõnumiga võimalikult paljudeni jõuda.

Millest siis muutus tingitud oli? Esiteks kindlasti sellest, et tööandjad mõistsid – inimesed on sotsiaalmeedias. Seega, kui mul on vaja tublisid talente värvata, pean ka mina olema sotsiaalmedias, sealhulgas tööandjana. Lihtsalt olemisest aga ei piisa, vaja on fänne, sest muidu ei jõua edastada soovitud sõnumid aga õige sihtrühmani. Teiseks saadi aru sellest, et teised tööandjad juba on sotsiaalmeedias ja kasutavad seda edukalt värbamiseks. Kolmandaks jõuti arusaamale, et meie enda töötajad on parimad värbajad. Sõprade-tuttavate infot usutakse sõnumi edastamisel rohkem kui organisatsiooni tippjuhi või PR-i esindaja sõnu.

Seega sai selgeks, et just töötajad on parimad organisatsiooni lugude rääkijad. Siinkohal meenub mulle paari aasta tagune lugu Tallinna majanduskooli loengust, kus rääkis üks tudeng õhinal sellest, kuidas ta tahaks töötada ettevõttes X, kuna tema sõber töötab seal ja teeb pidevalt ettevõtte ägedatest tegemistest Facebooki postitusi.

Sotsiaalmeedia kasutamise puhul tuleb aga arvestada ka kitsaskohtade ja ohtudega ning sellega, et inimeste teadlikkus ja kompetentsus on erinevad. Seepärast on mõistlik oma inimesi koolitada.

- Mida postitada. Üks hea juht ütles kunagi, et mida iganes sa sotsiaalmeediasse postitad (pilt, lugu, kommentaar), postita seda selliselt, et oled valmis seda järgmise päeva Postimehe esileheküljelt lugema. Seega tuleb olla ettevaatlik nii fotomaterjali kui ka kommentaaride jagamisel. Ka tugevate privaatsussätete puhul suudavad häkkerid neist läbi hammustada ja infoni jõuda, seega ei tasu naiivselt arvata, et suhtlete ainult sõprade ja tuttavatega. Mis tähendab, et oleks soovitatav töötajaid koolitada ja teha soovitusi, mida töökeskkonnast postitada. Sisuks võib siinkohal olla mõni vahva tööalane tegemine, uued kasutatavad tehnikad, koolitusetel osalemine, mõni vahva üllatus (nt keegi võttis koera või lapse tööle kaasa) jmt.

- Kuidas postitada, sest paljud inimesed ei tea, milliseid lisavõimalusi on Facebookis küsimuste postitamiseks või kuidas teha näiteks LinkedInis postitusi. Nad on küll endale konto juba aastaid tagasi teinud, kuid ainuke asi, mida nad LinkedInis teha oskavad, on like'ida ja jagada. Sain sellest hiljuti aru siis, kui üks mu kolleeg tegi oma esimese postituse, aga kirjutas postituse asemel kogemata artikli. Kui seejärel aga loo ära kustutasime ja sama sisu postitusena tegime, sai ta hiljem neli korda rohkem meeldimisi kui artikli puhul. Ja me ju teame, et sotsiaalmeedias loevad like'id ja klikid.

- Kuidas kasutada häštäge. Häštägi puhul tuleb arvestada, et tegemist ei ole pelgalt märgiga. Seda kasutatakse teatud info koondamiseks, seega tasub alati läbi mõelda, miks seda teha. Lisaks on oluline teada, kuidas häštäge kasutada, kuna lihtsalt märgi lisamine ei kanna veel eesmärki (häštägist saad rohkem lugeda sellest postitusest). Mõistlik oleks töötada organisatsioonile välja oma häštäg, mida inimesed tööalaste postituste korral kasutada saaksid, näiteks kasutavad Omniva inimesed häštägi #workatomniva.

- Kas ja kuidas reageerida negatiivsetele kommentaaridele. Ilmselgelt on inimestel erinevate organisatsioonidega igasugu kogemusi ja seetõttu võib juhtuda, et töötaja tehtavale postitusele tuleb negatiivseid kommentaarse. Siinkohal on vaja läbi mõelda strateegia ja seda ka inimestele ka edastada. Sõltuvalt kommentaarist võib soovitada kontruktiivse vastuse lisamist, kommentaari eiramist, selle kustutamist või miks mitte ka inimese blokeerimist või raporteerimist juhul, kui kommentaarid lähevad eriti inetuks ja solvavaks.

Inimese sotsiaalmeediakonto on tema enda oma, seega kui ta ei soovi, siis ei pea ta enda tööandjaga sotsiaalmeedias siduma ega tööandja tegemisi jagama. Seega ei saa ükski tööandja sundida töötajaid sisu jagama või oma konto kasutamisest (sisu jagamisest vm) ülevaadet andma. Sama tingimus kehtib kõigi sotsiaalmeediaportaalide puhul, sealhulgas näiteks LinkedInis ka siis, kui tööandja kompenseerib inimese premium-paketi tasu.

Jaga lugu:
RAAMATUPIDAJA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad raamatupidaja uudised igal nädalal enda postkasti.

Raamatupidaja.ee toetajad:

Marianne Lõhmus
Marianne Lõhmusraamatupidaja.ee ärijuhtTel: 6670405Marianne@raamatupidaja.ee
Cätlin Puhkan
Cätlin Puhkanraamatupidaja.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700catlin.puhkan@aripaev.ee