Kohtulahend käibemaksu teemal

15. novembril 2018 Riigikohtu poolt tehtud otsus kohtuasjas nr 3-16-517 võiks huvi pakkuda neile ettevõtjatele, kes planeerivad uue eluruumi ostu ja tahaksid teada, mis „töötab“, et Maksu- ja Tolliamet tagastaks ostuhinnas sisalduva käibemaksuosa.

PricewaterhouseCoopersi maksuosakonna juht Hannes Lentsius  

Vaidluse sisu

Maksuhaldur ja OÜ Axenture Arendus (maksumaksja, kaebaja) vaidlesid kohtus selle üle, kas maksumaksjal oli õigus ostetud korteri kui eluruumi (selle juurde kuulus ka panipaik mitteeluruumina), ostuhinnalt, notaritasult ja kommunaalkuludelt sisendkäibemaks maha arvata või mitte. MTA leidis 2014. a oktoobri ja 2015. a septembri käibedeklaratsioone kontrollides, et see õigus puudus, kuna korterit ja sellega seotud teenuseid ja kaupu ei soetatud maksustatava käibe tarbeks ehk nii nagu näeb seda ette käibemaksuseaduse § 29 lg 1.

2016. a veebruaris tehtud maksuotsuses nõuti tagasi nii ettemaksukontole „vabaks lastud“ käibemaksusumma (tõenäoliselt oli see algselt ettemaksult tagasi saadud sisendkäibemaks) ja jäeti soetamisel tekkinud tagastusnõuerahuldamata.

Maksumaksja väitis suuliste seletuste abil, et soetas korteri põhimõtteliselt kontorina kasutamiseks, kuid ei olnud samas maksuotsuse ajaks asunud korterit kontorina sisustama ja tal puudusid ka töötajad.

MTA arvates jäid kaebaja väited üldsõnaliseks ja äriplaan korteri kontorina kasutuselevõtu osas ei olnud usutav. Lisaks sellele leiti, et esineb seaduslik takistus korteri kui eluruumi kasutamiseks äriruumina ehk büroona/kontorina, sest selline reaalosa kasutus väljub omandi nö tavakasutusest ja seega läheb vastuollu kolmanda isiku õigustatud huvidega ning maksumaksja ei ole ka midagi ette võtnud, et muuta ruumi kasutusotstarvet.

MTA sisuliseks kahtluseks oli, et tegelikult võetakse korter kasutusele kaebaja juhatuse liikme elukohana, kuid paikvaatluse protokolli kohaselt see kahtlus kinnitust ei leidnud, sest korter oli jätkuvalt sisustamata ja valgustiteta.

Ringkonnakohtu istungil selgitas kaebaja, et pigem on nüüdseks plaan korter edasi müüa, s.o. kasutusele võtmata kujul, ja saada müügist märgatav kasu, sest korteri hind on oluliselt tõusnud. Kaebaja rõhutas ka, et asjaolu, et ta algselt arvas, et võtab korteri kasutusele kontorina, mitte ei müü edasi, ei saa olla takistuseks sisendkäibemaksu algsel mahaarvamisel.

Riigikohtu põhiseisukohad

Riigikohus võttis seisukoha alljärgnevates küsimustes:

1) ka suulise seletusega saab äriplaani tõestada ehk sisendkäibemaksu mahaarvamise eelduseks ei ole ilmtingimata kirjaliku äriplaani olemasolu;

2) äriplaani mittevastavus korteri kasutusotstarbele muudab äriplaani elluviimise mitteusutavaks. Teisisõnu - maksumaksja peab MTA-le suutma tõendama, et korteri

ehitusõiguslikule kasutusotstarbele mittevastav äriplaan on siiski usutav ja realistlik, seega oleks pidanud kaebaja näitama maksumenetluses, et ta oli astunud samme, et viia korteri ehitusõiguslik kasutusotstarve (eluruum) kavandatava kasutusotstarbega (äriruum) kooskõlla, seda aga antud juhul ei olnud tehtud;

3) korrati veelkordselt üle haldusasjas nr 3-3-1-47-15, punkt 16, võetud seisukoht, mille kohaselt selleks, et sisendkäibemaksu saaks kohe maha arvata, ei tohi olla äriplaani teostumiseks õiguslikke (näiteks kasutusotstarbe mittevastavus) või muid takistusi ning äriplaan peab olema usutav;

4) kohus hindab maksuotsuse õiguspärasust maksuotsuse tegemise aja seisuga ehk nende faktide alusel, mis olid MTA-le teada ajal, mil maksuotsus tehti; seega kaebaja hilisem plaanimuutus, mis avaldati kohtumenetluse käigus, et ei võeta korterit kasutusele kontorina ega ka muul moel, vaid pigem müüakse ja realiseeritakse kasum, ei mõjuta algse maksuotsuse õiguspärasust.

Mida võiks järeldada eeltoodust

Maksuotsusest Riigikohtu lahendini jõudmine võtab palju aega – antud juhul üle 2,5 aasta, kuid lõpptulemust ikka veel ei ole.

Praegu on tekkinud olukord, kus kohtuvaidluses keskmes olevat korterit ei ole kasutusele võetud mitte ühelgi otstarbel (ei elu ega äriruumina ega muul, ettevõtlusvälisel eesmärgil). Tegemist on investeerimisobjektiga, mida on võimalik müüa. Müües tekiks aga maksustatav käive, sest esmast kasutuselevõttu ei ole toimunud, kuid sellest hoolimata ei ole maksumaksjal lubatud realiseerida oma õigust arvata sisendkäibemaks koheselt maha. MTA püüab sisendkäibemaksu mahaarvamise aega maksupettuse kartusest „nihutada“ sellesse maksustamisperioodi, mil toimub korteri müük, millest tekib maksustatav käive või järgneva kümne aasta peale, mil sisendkäibemaks oleks tagastatav igal aastal maksimum 1/10 ulatuses, kui kaebaja tegevus oleks siis tervikuna maksustatav.

Selline lähenemine on arusaadav, kuid otseses vastuolus kohese mahaarvamise ja neutraalsuse printsiibiga.

Riigikohus on asunud sisustama sisendkäibemaksu kohese mahaarvamise põhimõtet uue korteri soetamisel liiga piiravalt, sidudes seda ka korteri kasutusotstarbe õigusliku staatuse muutmise vajadusega/nõudega, kui kavatsetakse korterit (eluruum) kasutada de facto kontorina või büroona. See viib kohese mahaarvamise printsiibi rikkumiseni. Piltlikult öeldes - sisendkäibemaksu mahaarvamine ei saa sõltuda meie hinnangul sellest, kas korteri kontorina kasutamisel leiab aset naabrite häirimine või mitte.

Lõpetuseks lihtne soovitus - kui otsustatakse investeerida vabad vahendid uude korterisse ja eesmärk on saada käibemaksuosa tagasi, kuid ei ole plaani korterit kohe kasutama hakata, vaid soovitakse pigem osa saada hinnatõusust tulevikus toimuva müügi kaudu, siis nii tulebki selgitada seda maksuhaldurile.

Jaga lugu:
RAAMATUPIDAJA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad raamatupidaja uudised igal nädalal enda postkasti.

Raamatupidaja.ee toetajad:

Enimloetud
Marianne Lõhmus
Marianne Lõhmusraamatupidaja.ee ärijuhtTel: 6670405Marianne@raamatupidaja.ee
Cätlin Puhkan
Cätlin Puhkanraamatupidaja.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700catlin.puhkan@aripaev.ee