Kohtulahend käibemaksu teemal

Maksuhaldur ja OÜ Axenture Arendus (maksumaksja, kaebaja) vaidlesid kohtus selle üle, kas maksumaksjal oli õigus ostetud korteri kui eluruumi (selle juurde kuulus ka panipaik mitteeluruumina), ostuhinnalt, notaritasult ja kommunaalkuludelt sisendkäibemaks maha arvata või mitte. MTA leidis 2014. a oktoobri ja 2015. a septembri käibedeklaratsioone kontrollides, et see õigus puudus, kuna korterit ja sellega seotud teenuseid ja kaupu ei soetatud maksustatava käibe tarbeks ehk nii nagu näeb seda ette käibemaksuseaduse § 29 lg 1.

2016. a veebruaris tehtud maksuotsuses nõuti tagasi nii ettemaksukontole „vabaks lastud“ käibemaksusumma (tõenäoliselt oli see algselt ettemaksult tagasi saadud sisendkäibemaks) ja jäeti soetamisel tekkinud tagastusnõuerahuldamata.

Maksumaksja väitis suuliste seletuste abil, et soetas korteri põhimõtteliselt kontorina kasutamiseks, kuid ei olnud samas maksuotsuse ajaks asunud korterit kontorina sisustama ja tal puudusid ka töötajad.

4) kohus hindab maksuotsuse õiguspärasust maksuotsuse tegemise aja seisuga ehk nende faktide alusel, mis olid MTA-le teada ajal, mil maksuotsus tehti; seega kaebaja hilisem plaanimuutus, mis avaldati kohtumenetluse käigus, et ei võeta korterit kasutusele kontorina ega ka muul moel, vaid pigem müüakse ja realiseeritakse kasum, ei mõjuta algse maksuotsuse õiguspärasust.

Maksuotsusest Riigikohtu lahendini jõudmine võtab palju aega – antud juhul üle 2,5 aasta, kuid lõpptulemust ikka veel ei ole.

Praegu on tekkinud olukord, kus kohtuvaidluses keskmes olevat korterit ei ole kasutusele võetud mitte ühelgi otstarbel (ei elu ega äriruumina ega muul, ettevõtlusvälisel eesmärgil). Tegemist on investeerimisobjektiga, mida on võimalik müüa. Müües tekiks aga maksustatav käive, sest esmast kasutuselevõttu ei ole toimunud, kuid sellest hoolimata ei ole maksumaksjal lubatud realiseerida oma õigust arvata sisendkäibemaks koheselt maha. MTA püüab sisendkäibemaksu mahaarvamise aega maksupettuse kartusest „nihutada“ sellesse maksustamisperioodi, mil toimub korteri müük, millest tekib maksustatav käive või järgneva kümne aasta peale, mil sisendkäibemaks oleks tagastatav igal aastal maksimum 1/10 ulatuses, kui kaebaja tegevus oleks siis tervikuna maksustatav.

Selline lähenemine on arusaadav, kuid otseses vastuolus kohese mahaarvamise ja neutraalsuse printsiibiga.

Riigikohus on asunud sisustama sisendkäibemaksu kohese mahaarvamise põhimõtet uue korteri soetamisel liiga piiravalt, sidudes seda ka korteri kasutusotstarbe õigusliku staatuse muutmise vajadusega/nõudega, kui kavatsetakse korterit (eluruum) kasutada de facto kontorina või büroona. See viib kohese mahaarvamise printsiibi rikkumiseni. Piltlikult öeldes - sisendkäibemaksu mahaarvamine ei saa sõltuda meie hinnangul sellest, kas korteri kontorina kasutamisel leiab aset naabrite häirimine või mitte.

Lõpetuseks lihtne soovitus - kui otsustatakse investeerida vabad vahendid uude korterisse ja eesmärk on saada käibemaksuosa tagasi, kuid ei ole plaani korterit kohe kasutama hakata, vaid soovitakse pigem osa saada hinnatõusust tulevikus toimuva müügi kaudu, siis nii tulebki selgitada seda maksuhaldurile.