Autor: Raamatupidaja.ee • 26. september 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Enneta vigu ja vaata finantsraamidest välja

20.-21. septembril toimunud Pärnu Raamatupidamiskonverentsil „Mis on vea hind?“ räägiti nii vigadest, nende parandamisest kui majandusarvestuse arengutest. Vaata konverentsi galeriid ja loe Toomas Haldma soovitusi finantsraamidest välja piilumiseks.
Pärnu Raamatupidamiskonverents 2018 "Mis on vea hind?"
Foto: Urmas Kamdron

Tartu Ülikooli majandusteaduskonna strateegilise juhtimise magistriõppe programmijuht Toomas Haldma rääkis konverentsil, et juba 15 aastat räägitakse sellest, et arvestusala töötajad ei saa mõelda vaid „deebule ja kreebule“, vaid numbrilugejast peab saama äripartner. Juhid kurdavad, et nad oma mõtetega üksi ning neil pole kellegagi vaielda ega arutada. Majandusarvestusest on saamas hübriideriala, mille piirid üha avarduvad, nii et tegevus hakkab suunduma finantsmõõtest väljapoole. Samal ajal kaasatakse arvestuse funktsioonidesse ka teiste erialade esindajaid, olgu või näiteks tootmis- või teenindusjuhte.

Et ajaga kaasas käia, soovitas Haldma olukorra üle sügavamalt mõtiskleda. 2016. aastal koostatud OSKA raport tõi juba välja olulisemad nõuded arvestusala töötajatele: analüüsi- ja sünteesivõimekus, IKT oskused (tark tellija), lai strateegiline vaade organisatsioonile, loovus ja kohanemisvõime ning riskitunnetus.

Oluline on tasakaalustatud vaade

Meeles tasub pidada, et finantstulemused tekivad mittefinantsiliste tegurite kaudu, olgu näiteks arengueelduste, sisemiste protsesside või kliendiaspektid. Sestap tuleks olla võimalikult suur sõber sisemiste protsessidega, sest seal hakkavad tekkima kulud. „Pidevalt vea hinnale mõtlemise asemel tuleks üritada vigu ennetada ja pidada meeles, et tasakaalustatud vaade on selgelt majanduslik, ent sellele hakkavad järjest juurde kleepuma „pehmed vaated“, mis pole vähem olulised,“ selgitas Haldma.

Ärikeskkonna ja ühiskonna surve suureneb. Kasvab börside ja finantsturgude nõue mitte-rahalise info avalikustamiseks – näiteks hakatakse investeeringute puhul üha enam vaatama nende mitterahalisi mõjusid. Finantspool ei kao kuhugi, aga sisse tuuakse mittefinantsilised põhjused. Lisaks vahetub traditsiooniline vaade ehk „kui palju vähem kahjulikud te olete?“ uuenenud küsimuse „mida head te teete?“ vastu.

Toomas Haldma sõnutsi peaks raamatupidajatest peaks saama nii sõnumi toojad kui sõnumi loojad: „Me peame kõik läbi mõtlema ja siis oma mõtted kuuldavaks tegema. Elu peab saama ära elada kolme sõnaga: kuula, mõtle, kirjelda.“

Fotod: Urmas Kamdron

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700