Miks võiks raamatipidaja kaaluda lisaks raamatupidamisprogrammile ärianalüüsi platvormi kasutamist?
Aja- ja närvisääst
Finantsaruannetega pistab rinda iga ettevõte, küsimus on aga selles, kui palju nende vorpimiseks aega kulub ning kui palju neist tegelikult otsustamisel lõpuks abi on. Sõltuvalt organisatsioonist ja selle vajadustest on erinev ka aruandlusele kuluv aeg. Kui on vajadus koondada andmeid ja numbreid kokku eri allikatest , siis võib see nõuda märkimisväärset käsitööd. Aruannete kokkupanemine võib võtta päevi või lausa nädalaid. Samuti võib olulist aja- ja närvikulu kaasa tuua Exceli tabelite täiendamine, nendest võimalike vigade leidmine, iseäranis siis, kui need tabelid käivad käest-kätte. Ja nii võib juhtuda, et kogu “aruandlus” on tegelikult ainult andmete kokkuotsimine ja sisuliseks tulemuste analüüsiks aega ei jäägi.
Ärianalüüsi platvormidega on võimalik haarata automaatselt infot kõikvõimalikest allikatest - olgu nendeks tabelid, raamatupidamis- või kliendihaldusprogrammid, veebilehed jmt. Nii saab vaadelda nii finantsandmeid eraldi kui ühendada neid teiste, näiteks kliendiandmetega, et saada ülevaatlikum pilt ettevõttest. Samuti aitavad need platvormid tuvastada andmevigu. Peamine võit on aga see, et aruannete koostamine võtab oluliselt vähem aega. Lisaks on võimalik ise luua igal ajahetkel just selliseid finantsaruandeid nagu parasjagu vajalik on, ilma et peaks selleks märkimisväärselt aega kulutama või IT-osakonnalt abi küsima.
Pelgalt aruannete asemel interaktiivne andmeavastus
Organisatsioonid vajavad aruandlust, kuid tavapärane aruanne vastab ainult küsimusele “mis juhtus?”. Ettevõtte olukorra või probleemi mõistmiseks ning tulemuste parandamiseks on vaja aga teada vastust ka küsimustele “miks juhtus?” või “mis jäi juhtumata?”
Sellepärast tuleb kasuks, kui aruandlus on seotud heale ärianalüüsi platvormile omase interaktiivse andmeavastusega, mis võimaldab minna numbrite taha ning mõista seoseid erinevate tegurite vahel.
Visuaalide veetlus ja veenvus
Andmete paremaks mõistmiseks on oluline need arusaadavasse keelde tõlkida. Lõputud tabeliread ei anna ühtselt mõistetavat ning lihtsasti hoomatavat pilti.
Inimese silm on hea visualiseerimise korral võimeline tabama oluliselt rohkem infot, märkama seoseid ja avastama fakte, mida muidu ei teadvustaks. Inimene võib ennast treenida eksperdiks tabelite lugemisel, kuid oma anatoomia vastu me ei saa. Ka ajalehtedes ei esitleta infot Exceli tabelites, vaid pigem ikka illustreeritud jooniste või piltidena. Näiteks muutuvad seeläbi koosolekud oluliselt ladusamaks – info on kõigile ühtviisi arusaadav ja veenev, võimaldades teha üheskoos targemaid otsuseid.
Autor: Maigi Peeduli, Infovara OÜ tegevjuht