Autorid: Tõnis Elling, Grant Thornton Rimess, Tõnis Elling, Deloitte Advisory maksunõustaja • 9. oktoober 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Riigikohus selgitas näiliku tehingu ja maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil tehtava tehingu erinevust[1]. Eesti maksukohustuslane (kaebaja) ostis kaupa Poola tarnijalt. Tehingud maksustati ühendusesisese soetamisena ja maksukohustus täideti pöördmaksustamise teel. Ühel hetkel oli kaebaja sunnitud ostma sama kaupa läbi Eesti vahendajate, sest Poola müüja keeldus erimeelsuste tõttu kaupa otse kaebajale tarnimast. Vaidlusaluses kaasuses deklareerisid variühingud käivet, kuid ei maksnud käibemaksu. Kogu raha, mis variühingutele laekus, kanti edasi Poola kauba müüjale või võeti sularahas välja. Maksuhaldur varifirmadelt infot ja andmeid kätte ei saanud. Sellest järeldas maksuhaldur, et kaebaja osales maksupettuses, kasutades varifirmasid. Ringkonnakohus ja hiljem ka Riigikohus nõustusid selle seisukohaga.