Euroopa Kohtusse on jõudnud kaks vaidlust selle üle, kas arvel märgitud aadress peab olema see, kus maksukohustuslane reaalselt igapäevaselt äritegevusega tegeleb või piisab sellest aadressist, kus on temaga võimalik operatiivselt ühendust võtta (nn postiaadress). Loe, kumba võimalust eelistada.
Euroopa Kohtus vaieldi selle üle, milline aadress arvele tuleb märkida
  • Euroopa Kohtus vaieldi selle üle, milline aadress arvele tuleb märkida
  • Foto: Pixabay
Käibemaksuseaduses (KMS) on arvele esitatavad kohustuslikud nõuded sätestatud § 37. Muuhulgas tuleb KMS § 37 lg 7 p 3 alusel arvele märkida kauba soetaja või teenuse saaja nimi ja aadress. Euroopa Kohtusse on jõudnud kaks sarnast vaidlust[1] selle üle, kas arvel märgitud aadress peab olema see, kus maksukohustuslane reaalselt igapäevaselt äritegevusega tegeleb või piisab sellest aadressist, kus on temaga võimalik operatiivselt ühendust võtta (nn postiaadress). Kohtuotsust veel tänaseks ei ole, aga kohtujurist on oma arvamuse avaldanud.
Siinkohal tasub meenutada, et vaidlusalune küsimus on üsna aktuaalne ka Eestis, sest väga paljud Eesti äriühingud on registreeritud ettevõtjate kodustele aadressidele, kus nad tegelikult reaalselt oma äritegevusega paljudel juhtudel ei tegele. Samuti kasutavad välismaa ettevõtjad Eesti advokaadibüroode ja raamatupidamisbüroode teenuseid ning nende postiaadressi.
Euroopa Kohtule esitati seoses nende vaidlustega kaks küsimust, kuid antud teema raames käsitlen lühidalt vaid esimest, arve aadressiga seotud teemat. Küsimus kohtule oli, et kuidas tuleb tõlgendada Euroopa Liidu Nõukogu 28. novembri 2006. aasta käibemaksudirektiivi 2006/112/EÜ artikli 226 punktis 5 sätestatud nõuet, et arvele tuleb märkida maksukohustuslase aadress: kas aadressi mõistet tuleb tõlgendada nii, et see on koht, kus maksukohustuslane tegeleb oma majandustegevusega või piisab sellest, et see on koht, kus temaga saab ühendust võtta?
Euroopa Kohus on alati lähenenud käibemaksunormide tõlgendamisele realistlikult ja pragmaatiliselt, mitte formaalselt. Tavatähenduses[9] tähendab see mõiste aadressi, k.a „postkastiaadressi“, tingimusel, et sellel saab asjaomase isikuga tegelikult ühendust võtta. Seda seisukohta toetab ka käibemaksudirektiivi artikli 9 lõike 1 lai sõnastus maksukohustuslase mõiste määratluses.
Seega piisab sellest, kui arvele on kirjutatud maksukohustuslase postiaadress, kus on temaga võimalik reaalselt ühendust saada.
[1] C-374/16 ja C-375/16
[2] Kohtuotsus Rompelman C-268/83, punkt 19.
[3] Kohtuotsus Marks & Spencer C?309/06, punkt 49.
[4] Kohtuotsus PPUH Stehcemp C?277/14, punkt 28.
[5] Kohtujuristi ettepanek asjas c-374/16 ja 375/16 punkt 30.
[6] Kohtuotsus Senatex C?518/14, punkt 37 ja seal viidatud kohtupraktika.
[7] Kohtuotsus Senatex C?518/14, punkt 38.
[8] Selle kohta vt kohtuotsused, Barlis 06 – Investimentos Imobili?rios e Tur?sticos, C?516/14, punkt 25 ja Pannon Gép Centrum C?368/09, punktid 40 ja 41.
[9] Kohtuotsus C?678/13, punkt 46.
Autor: Tõnis Elling, Leinonen OÜ nõustamisüksuse juht

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele