Millal võtab Euroopa Liidu Kohus esitatud küsimuse sisulisele arutamisele?

Ühes hiljutises lahendis[1] tõi Euroopa Kohus välja mitmed asjaolud, mille esinemisel ei ole eelotsuse taotlus Euroopa Kohtule vastuvõetav.

Vaidluse asjaolud

Rumeenia eraisik D. Marcu tegi müüjana 35 kinnisvaratehingut, mis puudutasid tema isiklikus omandis olevaid maatükke ja kortereid. Tehinguid tegi ta nii füüsiliste isikutega, kes ei olnud käibemaksukohustuslasena registreeritud, kui ka Rumeenia juriidiliste isikutega, kes olid käibemaksukohustuslastena registreeritud. D.Marcu ise ei olnud tehingute tegemise ajal registreeritud käibemaksukohustuslasena, ei saanud nendelt tehingutelt käibemaksu ega maksnud seda riigile. Rumeenia maksuhaldur otsutas hiljem, et müüja oleks ikkagi pidanud ennast registreerima käibemaksukohustuslaseks, kuna ületas oma tehingute mahuga käibemaksukohustuslaseks registreerimise piirmäära. Müüja vaidlustas maksuotsuse ja soovis, et nende tehingute osas, mida ta tegi juriidiliste isikutega kohaldataks siseriiklikku pöördmaksustamist. Ehk, siis mitte tema müüjana ei peaks tagasiulatuvalt käibemaksu tasuma, vaid ostjad.

Antud küsimuses leidis Euroopa Kohus, et probleem on hüpoteetiline ja luges sellega eelotsusetaotluse vastuvõetamatuks.

Esiteks ei selgunud eelotsuse taotlusest, mis liiki kinnisasjadega oli tegemist. Käibemaksudirektiiv lubab vabatahtlikult maksustada (kohaldada siseriiklikku pöördmaksustamist) ehitamiseks mittemõeldud maad ja maad koos kasutuses olnud ehitisega.

Teiseks peab siseriikliku pöördmaksustamise rakendamiseks maksukohustuslane vabatahtliku maksustamise ise valima. Põhikohtuasjas, aga ei valinud füüsiline isik ei maksukohustuslaseks olemist (maksuhaldur registreeris ta tagasiulatuvalt maksukohustuslaseks) ega ka tehingute vabatahtlikku maksustamist.

Järelikult ei ole nendel asjaoludel siseriikliku pöördmaksustamise kohaldamine võimalik ja eelotsuses pöördmaksustamise mehhanismide kirjeldus ning analüüs siseriiklikule kohtule asja lahendamiseks vajalik.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et eelostuse taotluse vastuvõetavuse kohapealt on oluline:

Kas siseriiklik kohus küsib õige käibemaksudirektiivi kohaldamise kohta?Kas vaidlusalused sündmused toimusid ajal, kui riik oli Euroopa Liidu õiguse kohaldamisalas?Kas eelotsuse taotluse vastus on põhikohtuasja lahendamiseks üldse tarvilik?Kas taotletav liidu õiguse tõlgendus on mingil viisil seotud põhikohtuasja faktiliste asjaolude või esemega?Kas probleem on hüpoteetiline?Kas Euroopa Kohtule on teada vajalikud faktilised ja õiguslikud asjaolusid, et anda tarvilik vastus talle esitatud küsimustele?

[1] Dumitru Marcu, C-392/16.

[2] Ynos, C?302/04, punkt 36 ja seal viidatud kohtupraktika.

[3] Kostov, C?62/12, punkt 25.

[4] Pérez Retamero, C?97/16, punkt 22 ja seal viidatud kohtupraktika.

Autor: Tõnis Elling, mag. iur, Leinonen OÜ nõustamisüksuse juht, Sisekaitseakadeemia Finantskolledži maksunduse ja tolli õppetooli juhataja