Autor: Raamatupidaja.ee • 9. juuni 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Juhatuse liikme töötuskindlustushüvitise tingimused

Juhatuse liikme töötuskindlustushüvitise saamise võimalused
Foto: https://pixabay.com
Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (479 SE), mis muudab juhatuse liikme töötuskindlustushüvitiste saamise võimalusi.

Töötuna arvelevõtmise tingimuste muutmise vajadus on tingitud õiguskantsleri ettepanekust viia vastavad seadused kooskõlla Eesti Vabariigi põhiseadusega.

Eelnõu sätestab äriühingu juhi töötuna arvelevõtmise tingimused ja selle eesmärk on kõrvaldada äriühingu juhi töötuna arvelevõtmise ja töötuskindlustushüvitise saamise tingimustest vastuolu põhiseaduse  vastavate paragrahvidega. Eelnõu sätestab äriühingu juhi, kes on põhitöö kaotanud, töötuna arvelevõtmise tingimuste erisused, et võimaldada tal saada abi uue töö leidmisel ja töö otsimise ajal töötuskindlustushüvitist või töötutoetust. Töö kaotanud ja äriühinguga seotud isikute võrdse kohtlemise eesmärgil muudetakse eelnõuga ka FIE ja tema ettevõtte tegevuses osaleva abikaasa töötuna arvelevõtmise tingimusi.

Kui isik on äriühingu juht ja on lisaks teinud muud tööd, siis võetakse ta pärast töö kaotamist töötuna arvele, kui ta:

1) ei saa äriühingu juhi tasu ja

2) on viimase 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva töötanud ning olnud kindlustatu TKindlS § 3 lõike 1 tähenduses.

TKindlS § 3 lg 1 kohaselt on kindlustatu töötaja, ametnik, võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav füüsiline isik, riiklik lepitaja, valla- või linnavalitsuse liige, osavalla- või linnaosavanem, pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasasolev mittetöötav abikaasa ja Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolev mittetöötav abikaasa, kui nad on maksnud töötuskindlustusmakseid TKindlS sätestatud alustel ja korras.

Tasu mittesaamise nõue

Töötuna arvelevõtmise üheks tingimuseks on äriühingu juhtimise eest tasu mittesaamine. Eelnõus ei ole tasu hulka arvestatud dividendide (omanikutulu) saamist. Omanikutulu võib isik saada ka siis, kui ta ei ole äriühingu juht ega tee tööd muul viisil. Ka kehtiva TTTS alusel ei loeta omanikulu saamist töötamiseks. Välistatud ei ole võimalus, et kuluhüvitisi makstakse ja dividende võetakse varjatud töötasuna. Kui maksuhaldur on tuvastanud varjatud töötasu maksmise, saab töötukassa äriühingu juhi töötuna arveleoleku lõpetada tagasiulatuvalt ja nõuda tagasi töötuna arveleoleku ajal saadud töötushüvitiste ja tööturuteenuste kulu.

Töötamise nõue

Äriühingu juhi töötuna arvelevõtmise teine tingimus on, et lisaks äriühingu juhtimisele, peab isik olema vähemalt 180 päeva viimase 12 kuu jooksul teinud muud tööd.

See tingimus on sarnane TTTS § 6 lõike 5 punktis 6 sätestatud täiskoormusega ja kutseõppes statsionaarses õppes õppiva isiku (edaspidi õppiv isik) töötuna arvelevõtmise erisusega.

Äriühingu juhi töötuna arvelevõtmise tingimuste erisuse sätestamisel on lähtutud sarnaste isikute võrdse kohtlemise põhimõttest. Nii õppivad isikud kui ka äriühingu juhid on olnud hõivatud paralleelselt kahe tegevusega (õppimine ja töö tegemine ning äriühingu juhtimine ja töö tegemine). Töö kaotamise korral eeldatakse, et nad soovivad leida uut tööd ja saada töö otsimise ajal töötuskindlustushüvitist või töötutoetust.

Hüvitis või toetus

Eelnõu kohaselt on töötuna arvele võetud äriühingu juhil õigus kas töötuskindlustushüvitisele või töötutoetusele, kui ta vastab nende saamiseks sätestatud tingimustele. Töötutoetuse saamiseks on nõutav 12 kuu jooksul vähemalt 180 päevane töötamine või muu TTTS § 26 lõigetes 3 ja 4 sätestatud hõive. Töötuskindlustushüvitise saamiseks on nõutav vähemalt 12 kuuline töötuskindlustusstaaž töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul.

Õiguskantsleri ettepanekul tuleks äriühingu juht, kelle põhitegevus oli palgatöö, töötuna arvele võtta siis, kui ta põhitöö kaotab. Ettepaneku tegemisel on lähtutud eeldusest, et palgatööga teenitud sissetulek oli isiku jaoks oluline ja ta on huvitatud uue töö leidmisest. Kui isikul jagus varem aega äriühingu juhi tegevuse kõrvalt töö tegemiseks, on tal aega ka uue töö otsimiseks ning isik suudab lisaks äriühingu juhi tööle ka palgatööd teha ja on valmis uue töö leidmisel tööle asuma.

Eelnõuga saab tutvuda SIIN.

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700