Ülle Pind: 5 soovitust, et naised ei jääks kõrvale juhtide nappusega Eestis
Eesti ei saa kahaneva tööealise elanikkonnaga väikeriigina lubada, et naiste juhtimispotentsiaal jääb kasutamata. See ei ole pelgalt võrdõiguslikkuse küsimus, vaid ka ressursikasutuse, konkurentsivõime ja otsustuskvaliteedi küsimus, kinnitab juhtimisekspert Ülle Pind.
Loe AI kokkuvõtet
Eestis räägitakse naisjuhtide nappusest juba aastaid. On tehtud uuringuid, kirjutatud arvamuslugusid ja arutatud konverentsidel. Aus küsimus on: mis on päriselt muutunud?
Eesti juhtide järelkasv ei ole ammu enam nagu pilvitu taevas. Demograafiline reaalsus on ühemõtteliselt selge: tööturule siseneb igal aastal tuhandeid inimesi vähem, kui sealt lahkub. Tippjuhtide keskmine vanus liigub üle 50 ning intensiivne tippjuhtimise periood kestab harva üle 20–25 aasta.
Vaatamata numbritele arvavad paljud, et meil ei ole probleemi ei naisjuhtide võimestamise ega meeste ja naiste palgaerinevusega. Ja paljudes organisatsioonides ei olegi.
Kui aga vaadata Eesti tippjuhtkondi, siis võib märgata selget mustrit: mehed on tipus ülekaalus, samas kui naised koonduvad sagedamini keskastme või esmatasandi juhtimisse.
See ei ole pelgalt võrdõiguslikkuse küsimus, vaid ka ressursikasutuse, konkurentsivõime ja otsustuskvaliteedi küsimus.
Mõni aasta tagasi analüüsis Praxis põhjalikult, miks jõuab Eestis tippjuhtimisse nii vähe naisi. Uuring tõi välja mitmeid põhjuseid: nähtavuse puudumine, piiratud võrgustikud, stereotüübid, organisatsioonikultuur. Need on olulised tähelepanekud. Kuid jällegi: mis on pärast seda muutunud?
Uuringuid loevad ikka need, kellel probleemi ei ole. Või need, kes tunnevadki end klaaslae alla surutuna. Uuringud aitavad probleemi mõista, aga need ei muuda tegelikkust enne, kui organisatsioonid otsustavad midagi päriselt ära teha.
Skandinaavia õppetunnid
Skandinaavia riike on soolise võrdõiguslikkuse poolest sageli eeskujuks toodud. Põhjusega! Põhjamaade börsiettevõtete nõukogudes täidavad ligikaudu 40% kohtadest naised. See on Euroopa kontekstis silmapaistvalt hea näitaja.
Seotud lood
Finantsjuhtide mediaanpalk tõusis 3508 euroni 2025. aasta neljandas kvartalis, mis ületab senist rekordit, 3500 eurot.
Viimasel ajal olen juhtidega emotsionaalse intelligentsuse teemat palju arutanud. Ja küsimus “Kas sa tead, kuidas sa juhina mõjud?” on pannud nii mõnegi juhi mõtlema, et tegelikult ma ju ei tea. Miks? “Sest ma ei ole küsinud”, kirjutab Tammiste Personalibüroo juhatuse liige ja koolitaja Kadi Kuuskmann.
Finantskoolitaja Margus Tinits toonitab, et juhtimises on kõige ohtlikum see, kui sa ei tea, mida sa ei tea. Karmide äriõppetundide ennetamiseks peab juht oskama erinevaid aruandeid lugeda ja tervikut süsteemselt näha.
Arvestusala tipptegijad on raamatupidajatele jaganud Raamatupidaja.ee teemaveebis läbi aasta väärt nõuandeid ja parimaid praktikaid. Kogusime need kuldaväärt mõtted nüüd siia kõik kokku sulle inspiratsiooniks ja meeldetuletuseks.
Kandideerimise tähtaeg 18.04.26.
Enimloetud
1
Madalama astme kohtud käsitlesid registrisse ennistamist ja täiendavat likvideerimist erinevalt
Viimased uudised
Madalama astme kohtud käsitlesid registrisse ennistamist ja täiendavat likvideerimist erinevalt
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Madalama astme kohtud käsitlesid registrisse ennistamist ja täiendavat likvideerimist erinevalt
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele