Kas, kui palju ja mis juhtub ehk dividendid, laenud ja omakapital

1.Kas äriühing võib anda osanikule laenu?       

Laenu andmisel tuleb eristada äriõiguslikku piirangut ning maksuõiguslikku käsitlust. Äriseadustiku kohaselt on laenu andmine osanikule iseenesest küll keelatud (lubatud emaühingule kellega moodustub kontsern, kui ei kahjustata võlausaldajate huve), kuid see reegel on nähtud ette võlausaldajate kaitseks ning sellele ei saa üldreeglina maksuhaldur tugineda. Maksuõiguslikult omab tähtust eelkõige intressi suurus ning see, kas laenu kavatsetakse tagasi maksta ning kas selleks on ka võimalus. Intressi osas peab intress vastama turuintressile, mis sõltub laenu tingimustest. Mitmete kohtulahendite kohaselt saaks maksuhaldur kvalifitseerida antud laenu kasumi jaotamiseks, kui kõiki asjaolusid arvestades on selge, et laenu ei kavatsetagi kunagi tagasi maksta või selleks ei ole võimalust.  2.Kui palju võib võtta dividende?

Ka siin on oluline eristada äriõiguslikku ja maksuõiguslikku poolt. Äriõiguslikult näeb äriseadustik ette piirangu, mille kohaselt ei tohi väljamakstavad dividendid muuta ühingu omakapitali negatiivseks. Maksuõiguslikult tekivad dividendidega seoses enamustel juhtudel probleemid nn ühemehe ühingutes, kus kogu tulu võetakse välja passiivtuluna dividendidena ning üksnes miinimumi lähedane osa palgana. Olukorras, kus osanik täidab ka aktiivset rolli äriühingus, on maksuhalduril võimalik kvalifitseerida osa dividende ka palgaks.  3.Kas maksuhalduril on õigus kontrollida kassat?

Jah, maksukorralduse seaduse kohaselt on maksuhalduril on õigus nõuda maksukohustuslaselt sularaha ettenäitamist, kui see on vajalik maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Raha näidatakse ette selle asukohas.  4.Mis juhtub, kui ühingu omakapital on negatiivne?

Kui äriühingu omakapital on negatiivne, näeb äriseadustik ette juhatusele kohese kohustuse kutsuda kokku üldkoosolek, kes peab otsustama negatiivse omakapitali taastamise. Sellise kohustuse rikkumine võib tuua kaasa juhatuse vastutuse. Kui äriregistrile esitatakse negatiivse omakapitaliga aruanne, saadab äriregister ka kirja, milles palub anda teada omakapitali taastamise plaanidest. Nõutud tegevuste eiramine võib tuua kaasa äriühingu sundlõpetamise!  5.Kas osaniku antud allutatud laenu võib kajastada omakapitalis?

Eestis kohtab üsna palju arutelu teemal, justkui poleks meil allutatud laenude kajastamine omakapitalis üldiselt lubatud. Kuigi äriseadustikus puuduvad vastavad viited, lähtutakse äriõigusliku omakapitali arvestamisel raamatupidamise seadusest, mis näeb ette bilansiskeemi ning põhimõtted majandusaasta aruande koostamiseks. Majandusaasta aruanne koostatakse ning omakapitali arvutatakse kas rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaselt või Eesti finantsaruandluse standardi kohaselt. Seejuures näevad rahvusvahelised standardid sõnaselgelt ette kohustuse lähtuda kajastamisel majanduslikust sisust- st, kui laenule on omased omakapitali tunnused, tuleb seda ka seal kajastada. Samasuguse kohustuse näeb muide ette ka Eesti standard, märkides RTJ-s 3, et: “finantsinstrumentide klassifitseerimisel finantskohustuseks või omakapitaliinstrumendiks lähtutakse nende majanduslikust sisust, mitte ainult juriidilisest vormist. Näiteks juhul, kui teatud eelisaktsia vastab rohkem kohustuse kui omakapitali definitsioonile, kajastatakse see bilansis kohustusena hoolimata asjaolust, et instrumendi nimetuses kasutatakse sõna „aktsia””.

Autor: Marko Saag, advokaadibüroo ATTELA vandeadvokaat