Tööandja saab töötukassast teenuseid, mis säästavad aega, raha ja tõõjõudu

Töötukassal on palju laiem missioon, kui vaid töötuid abistada. Töötukassa on muu hulgas ka tööandjate tugi- ja arenduspartner ettevõtte sünnist kuni keeruliste muutuste juhtimiseni.

Olgu tööandja eesmärk kas siis uute töötajate leidmine, olemasoleva meeskonna oskuste arendamine või koondamiste sujuv korraldamine - Töötukassa pakub tööandjale lahendusi, mis säästavad aega, raha ja inimressurssi.

Töötukassa tööandjate teenuste osakonna arendusjuht Illinor Siebold selgitab, millistel juhtudel võiks töötukassa uksele koputada tööandjad ja kuidas see neid aidata saab.

Kord aastas pakub töötukassa pakub tööandjatele võimalust osaleda virtuaalsel töö- ja karjäärimessil kord aastas, kus saab kandidaatidega otse üle veebi suhelda või kutsuda kandideerima oma maandumislehele.

Teises etapis ehk arengufaasis on võimalusi vähemalt sama palju. Kui töötavate inimeste oskused vajavad arendamist, on abiks koolitustoetus tööandjale.

“Kõik teavad, et me töötutega tegeleme, aga et aitame ka töötava inimese oskusi arendada, tuleb paljudele üllatusena,” sõnab Siebold.

Eesti keele oskuse parandamine on kõige populaarsem ja ilmselt ka kõige enam teada. Seda on palju kasutatud näiteks hoolekande- ja haridussektoris, aga ka ukrainlaste tööle võtmisel.

Töötajate digipädevust võib samuti töötukassa toel arendada. “Kogu Euroopas on kõva digipööre ja me tahame, et Eesti inimese IKT-oskused oleksid ajakohased. Ja oskuste vajadus võib alata arvuti algõppest ja Exceli kasutamisest kuni keeruliste tarkvaraprogrammideni välja,” räägib Siebold.

Ka oluliste muutuste puhul, näiteks arendatakse uusi teenuseid või liigutakse uuele turule, saab töötukassa ettevõtet toetada - näiteks on töötajatel vaja uusi oskusi.

Hea näide on tööstusettevõte Inission Tallinn, kus võeti kasutusele laserkeevitusrobotid. “Töötajad olid algselt natuke hirmul – neid on väga keeruline kasutada.

Siis tehti koolitusprogramm koostöös TalTechiga, mille abil arenesid olemasolevad CNC pingi operaatorid laserkeevituspingioperaatoriteks. See oli nii abiks tööandjale kui ka suurepärane karjäärihüpe töötajatele. Saime seda läbi koolitustoetuse toetada,” räägib Siebold.

Selliseid muutusi on olnud nii ehituses kui hooldustöös. “Sellises olukorras, kus töötajatele on vaja koolitus korraldada, saab tööandja meie poole pöörduda. Need koolitused on tihti rätsepatööna loodud, et töötajad saaksid vajalikud teadmised ja kvalifikatsiooni uuendatud,” selgitab Siebold.

Koolitustoetus võib abiks olla ka juba värbamise olukorras. Seda juhul, kui tööandja otsib töötajat ametikohale, mis on Kutsekoja tööjõuvajaduse uuringute kohaselt (nn OSKA uuringud) lähiaastatel kasvava tähtsusega.

Töötajate roheoskuste arendamiseks avati 1. juunist 2025 võimalus saada toetust. Toetust kaasrahastatakse Euroopa Liidust. Roheoskused suurendavad energia- ja ressursitõhusust, vähendavad keskkonnamõjusid ning aitavad kasutada ringmajanduse põhimõtteid.

Viimases etapis ehk “hääbumise faasis” võib juhtuda, et ettevõte on vaja sulgeda või ümber struktureerida. Siis tuleb paratamatult juttu kollektiivsest koondamisest.

“Viimastel aastatel on koondamised palju tähelepanu saanud ja küsimusi selle teema osas palju. On väga oluline, et saaksime olla abiks kohe kõige esimese koondamisteate sisseandmisel,” räägib Siebold.

“Juba koondamise teavitusüritusele võime kaasata teisi tööandjaid, kes neid inimesi vajaksid. Ideaalis toimuks sujuv töölt tööle liikumine. Inimesed saavad oma hüvitised kätte, aga uus töö on juba ootamas,” selgitab Siebold.

Selliseid teavitusüritusi aitavad läbi viia tööandjate konsultandid, kes on olemas igas maakonnas. Töötukassa konsultantidelt võib abi küsida igal ajal, ükskõik millises elukaare etapis.

Kogu ettevõtte elukaart läbib ka tervise teema. Tervis võib tulla jutuks nii töötu kui ka töötava inimese puhul, ka tervisest tuleneva takistusega inimese värbamisel.

“Me keegi ei tea, millal meid võib tabada terviserike, mis ei luba enam samas mahus või samades tingimustes tööd jätkata, aga piisava toe korral saaksime tööülesandeid edukalt täita,” sõnab Siebold.

Kõige uuem suund, millest paljud tööandjad ega ka töötajad veel kuulnud pole, on töötamine pikaajalise haiguslehe ajal.

Siis tekib õigus ka töötukassa teenustele, mis on muidu mõeldud vähenenud töövõimega inimestele.

“Meil on hüpotees, et inimesi, kes võiksid meie teenuseid vajada, on palju rohkem, aga lihtsalt ei olda neist teadlikud. Tihti ei osata seostada, et töötukassa on see, mis terviserikke puhul millegagi aidata saab,” sõnab Siebold.

Nõu annab siin jällegi tööandjate konsultant, kes on tööandja parem käsi töötukassas parimate lahenduste leidmisel. Tööandjate konsultantide kontaktid leiab töötukassa kodulehelt.