• 19.01.17, 15:19
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Maksumuudatuste plaanid 2017

Rahandusminister Sven Sester esitas täna valitsusele mitmeid ettepanekuid maksuseaduste muutmiseks, mis puudutavad osalusoptsioonide maksustamist, ettevõtluskontot, kasumi laenudena välja viimise piiramist, FIEde ja ettevõtte sõiduauto eratarbe maksustamist
Rahandusminister Sven Sester raamatupidajate päeval 2016
  • Rahandusminister Sven Sester raamatupidajate päeval 2016 Foto: Raul Mee
Osalusoptsioonide maksustamisest ettevõtte müügi korral Esitaja: rahandusminister Sven Sester
Osalusoptsioon on üks võimalus tööandjal oma töötajaid motiveerida ning neid ettevõttega rohkem siduda. Töötajate ettevõttega sidumise eesmärgil ei loeta kehtiva seaduse kohaselt töötajale antava osalusoptsiooni alusvaraks oleva osaluse omandamist erisoodustuseks, kui osalus omandatakse mitte varem kui kolme aasta möödumisel optsiooni andmisest.
Tulumaksuseadus ei võimalda optsioone realiseerida enne kolme aasta möödumist optsiooni andmisest ilma, et tegemist ei oleks erisoodustusega. Muudatuse kohaselt kehtiks erand kolme aasta reeglist kui töötaja saab maksuvabalt realiseerida ettevõtte müügi hetkeks (full-exit) välja teenitud optsioonid. Kui töötajal võimaldatakse realiseerida kõik optsioonilepingus ette nähtud optsioonid, käsitletakse erisoodustusena seda osa optsioonidest, mida töötaja ei olnud ettevõtte müügi hetkeks välja teeninud. Sama erandit rakendatakse ka siis, kui töötaja saab raske vigastuse või sureb – maksustatakse vaid seda osa optsioonidest, mida töötaja polnud sündmuse hetkeks välja teeninud. Optsiooni alusvara vahetuse korral jätkatakse kolmeaastase hoidmisperioodi arvestust.Lisaks kehtestatakse kuritarvituste vältimiseks optsiooniandjale kohustus esitada optsioonilepingud maksu-ja tolliametile nende sõlmimise hetkel, kui optsioonileping ei ole notariaalselt kinnitatud või digiallkirjastatud.
Bürokraatiavabast ettevõtlusvormist väikeettevõtjatele Esitaja: rahandusminister Sven Sester
Kehtiv õigusraamistik kehtestab mitmeid administratiivseid kohustusi nii füüsiliste isikute omavahelisel teenuse osutamisel, kui ka põhitegevuse kõrvalt vähesel määra ettevõtlusega tegelemisel. Ettevõtluskonto eesmärk on muuta taoline väikeettevõtlus atraktiivsemaks, lihtsustades väikeettevõtluse maksustamise ja aruandluse reegleid.
Äriühingu regulaarsete kasumijaotiste maksustamisest ja kasumi laenudena välja viimise piiramisest
Esitaja: rahandusminister Sven Sester
Eesti Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu valitsusliidu aluspõhimõtetes 2016–2019 ning valitsuse tööplaanis on muuhulgas seatud maksupoliitilised eesmärgid vähendada ettevõtte tulumaksu (14% senise 20% asemel) juriidilisele isikule regulaarselt makstavatelt dividendidelt ning tõkestada kasumi varjatud (laenudena) väljaviimist Eesti äriühingutest.
Esimene eesmärk lähtub tõdemusest, et tulenevalt Eesti äriühingute tulumaksusüsteemi olemusest, mis soodustab teenitud kasumit pigem äriühingus hoidma või investeeringuteks kasutama kui jaotama, on n.ö küpsusfaasi jõudnud äriühingute kasumi jaotamine Eestis liiga passiivne ja/või tsükliline ning äriühingu tulumaksumäär ei ole Baltikumi regioonis välisinvestorite jaoks enam piisavalt atraktiivne.Teise eesmärgi taga on asjaolu, et kuna Eesti tulumaksureeglid äriühingute antavaid laenusid eraldi ei piira, kasutavad välismaiste äriühingute Eestis tegutsevad tütarühingud võimalust kasumi emaühingule tulumaksuvabalt väljamaksmist laenu sildi all. Selleks antakse laenu sageli ebamõistlikult pikaks ajaks või pikendatakse korduvalt laenu tagasimaksmise tähtaega ja/või ei maksta laenult reaalselt intressi.Antud memorandumis on kokkuvõtlikult esitatud võimalused nimetatud eesmärkide elluviimiseks, olulisemad kaasnevad probleemid ning ettepanekud valitsuskabineti otsusteks. Põhjalikumalt käsitlevad neid teemasid memorandumile lisatud analüüsid.
Füüsilisest isikust ettevõtjate maksustamise ja aruandluse lihtsustamise ettepanekutest
Esitaja: rahandusminister Sven Sester
Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2016-2019 punkt 2.5 näeb ette füüsilisest isikust ettevõtjate maksustamise ja aruandluse lihtsustamise. Selleks on analüüsitud justiitsministeeriumi juures tegutsenud füüsilisest isikust ettevõtjate (edaspidi FIE) õigusliku reeglistiku töögrupi koostatud ettepanekuid FIE-de maksustamise ja aruandluse lihtsustamiseks.
Suure osa töögrupi analüüsis tehtud ettepanekute eesmärk on luua FIE-le äriühinguga sarnane maksuõiguslik või äriõiguslik keskkond. Samas, muutes kõik FIE õiguslikud reeglid täpselt sarnaseks äriühingu reeglitega, võtame ettevõtjatelt sisuliselt ühe senise õigusliku vormi. Erinevate ettevõtlusvormide eksisteerimine on aga eeliseks, mitte puuduseks.Osade ettepanekute puhul on eesmärk laiendada töötajatele kehtestatud maksusoodustusi või sotsiaalseid tagatisi ka FIE-le. Kuna FIE ja töötaja on olemuslikult erinevad, ei ole töötajatele kehtestatud reeglite samal kujul FIE-le laiendamine teatud juhtudel võimalik.Memorandumi lisas 1 esitatud analüüsis on hinnatud Justiitsministeeriumi juures tegutsenud töögrupi analüüsis (lisas 2) toodud ettepanekute vajalikkust, tõhusust ja rakendamise võimalikkust. Selleks kirjeldatakse olukorda ja hinnatakse probleemi akuutsust 2017. aastal kehtivas õigusraamistikus. Hinnang tehtud ettepanekule hõlmab lahendusvariandi eeliste ja puuduste kirjeldust. Vajadusel on pakutud välja probleemi lahendamiseks sobivam lahendus.Lisas 1 esitatud analüüs on oluliselt laiahaardelisem kui Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punktis 2.5 pandud ülesanne. Lähtudes tegevusprogrammi ülesandest hõlmab käesolev memorandum üksnes maksustamist ja aruandlust puudutavaid ettepanekuid.
Ettevõtluses kasutatava sõiduauto eratarbes kasutamise maksustamisest
Esitaja: rahandusminister Sven Sester
Ettevõtetes kasutatavate sõiduautode maksustamise korda on võimalik muuta vähem bürokraatlikuks ja efektiivsemaks. Kehtiv ettevõtte sõiduautode maksustamise regulatsioon ei täida ei käibemaksu ega erisoodustuse mõttes oma eesmärki, olles ettevõtjale sageli koormav ja samas võimaldades pahatahtlikul maksukohustuslasel andmetega manipuleerida. Käesolev ettepanek lahendab seda probleemi.
Praegune erisoodustuse maksustamine soodustab lisaks igal juhul sõiduauto soetamist juriidilise isiku nimele ka siis, kui seda kasutatakse üksnes isiklikel eesmärkidel, sest sedasi saab olulise maksusäästu. Käibemaksuseaduses võimaldatakse N1 kategooria sõidukiga tehtud erasõitude maksustamiseks soovi korral lähtuda tulumaksuseaduses toodavast sõiduauto erisoodustuse arvutamise loogikast.Lisaks tühistatakse nii ettevõtluses kui ka isiklikel eesmärkidel kasutatava sõiduauto osas kohustus pidada kõikide töösõitude lõikes detailset arvestust ning kõikidele üksnes ettevõtluses või avalikus sektoris ametisõitudeks kasutatavatele autodele antakse tavanumbrimärkidest erinev eri värvi numbrimärk.Tööandjal säilib võimalus kasutada ainult ettevõtluses kasutatavate autode puhul detailset sõitude arvestust kui ühte võimalikku tõendamisviisi, et sõidukit eraeesmärkidel ei kasutata, samas segakasutuses sõiduautode puhul kaotatakse sõidupäevikud täielikult.Erisoodustuse tarbeks maksualuse arvutamisel asendatakse seni kehtinud maksimaalne piirmäär 256 eurot kuus sõiduauto kohta võimsusest lähtuva arvestusega. Uueks erisoodustuse aluseks saab 1,96 eurot kilovati kohta, mis väheneb 25% võrra, kui sõiduauto või N1 kategooria sõiduk on üle 5 aasta vana. Ühtlasi muutub see ka ainukeseks võimaluseks erisoodustust deklareerida, kui sõiduauto on käibemaksuseaduse mõistes segakasutuses. Sõiduautodest valdava enamuse jaoks muutub uus kuumäär senisest soodsamaks, kohati isegi üle 50%, ja maksukohustuse täitmine lihtsustub. Uus kord on välja töötatud koostöös paljude ettevõtlusorganisatsioonidega ning nende ettepanekuid on arvestatud selle memorandumi koostamisel.
 

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 07.11.24, 15:14
Kuidas tagada, et ülekanne jõuaks kohale mõne sekundiga?
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele