Töölepingule on iseloomulik, et töötaja teeb tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ning tööandja maksab töötajale selle eest tasu. Töölepingu seaduse (TLS) § 4 lõike 2 kohaselt sõlmitakse tööleping kirjalikult, kuid see loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille eest ta saab eeldatavalt tasu.
Vandeadvokaat Triinu Hiob käsitleb suulise töölepinguga seotud aspekte
  • Vandeadvokaat Triinu Hiob käsitleb suulise töölepinguga seotud aspekte
  • Foto: erakogu
Seega on tööleping töötaja tööle asumisel sõlmitud isegi juhul, kui kirjalik dokument selle kohta on jäänud vormistamata. TLS-i § 5-st järeldub, et töölepingu kirjaliku dokumendi vormistamine on eeskätt tööandja kohustus. Kuigi selle kohustuse täitmata jätmine põhjustab töösuhte olemasolu ja tingimuste tõendamise osas raskusi nii tööandjale kui ka töötajale, võib vaidluses eriti keerukaks osutuda just tööandja olukord.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 11.05.26, 16:30
Autod, laenud ja dividendid – mida peab ettevõtja 2026. aasta maksudest teadma?
2026. aasta on alanud majanduses heitlikult ning maksureeglid nõuavad ettevõtjatelt varasemast rohkem tähelepanu. Raamatupidamisbüroo Vesiir juht ja omanik Enno Lepvalts selgitab, millised muudatused mõjutavad enim auto kasutamist, laenusuhteid ja dividendide maksustamist ning kus peituvad suurimad riskikohad.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele