Kuigi tegemist ei ole sugugi uudse temaatikaga, tuleb ikka ja jälle ette, et teenuseosutajad panevad oma füüsilistest isikutest kliendid avalikult virtuaalsesse häbiposti. Seda isegi juhul, kui võlanõue ise on küsitav: nt on tegemist vaieldava nõudega (mille kindlaks tegemine eeldaks jõustunud kohtuotsust) või vananenud infoga (võlg on aegunud, ära makstud või on selle nõudmisest loobutud või lahenes vaidlus kompromissiga).
- Kristiina Kaarna tuletab meelde füüsilise isiku maksehäirete veebis avalikustamise keeldu Foto: erakogu
Olenemata sellest, kas info maksehäire kohta on sisuliselt õige (st ei ole vaieldav, aegunud ega vananenud), ei tohi seda kõigile kättesaadavalt ja piiranguteta veebis avalikustada. Küll aga lubab seadus teenuseosutajal edastada makseinfot teistele isikutele töötlemiseks. Seda siiski teatud tingimustest ja piirangutest kinni pidades (mh ei tohi edastamine ülemääraselt kahjustada võlgniku õigustatud huve, samuti peab edastaja kontrollima tuvastatud andmete saaja õigustatud huvi andmete töötlemiseks, andmete õigsust ning andmeedastus tuleb registreerida). Makseinfo edastamiseks ei ole vaja võlgniku nõusolekut. Vastavat tõlgendust on jaatanud Riigikohus oma 12.12.2011. aasta otsuses nr 3-3-1-70-11.*
Seotud lood
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.