Õiguskantsler muudaks käibemaksupiiranguid

Õiguskantsler Ülle Madise saatis eelmisel nädalal Riigikogule kirja, milles tõi välja, et käibemaksuseaduse § 30 lg 3 ja lg 4 p 3 on vastuolus põhiseaduse §-ga 12, sest pole loogilist, õiglast ja kaalukat põhjendust sellele, miks taksoveoteenuseks kasutatavalt sõiduautolt ja selle tarbeks soetatud kaupadelt ja teenustelt lubatakse sisendkäibemaks täies ulatuses maha arvata, kuid ühenduse tegevusloa alusel tasuliseks sõitjateveoks kasutatava M1 kategooria väikebussi puhul kehtib sisendkäibemaksu mahaarvamise piirang. Sisendkäibemaksu mahaarvamise piirang ei laiene ka M2 ja M3 kategooria bussidele.

M1 kategooria väikebussiga tasulist sõitjatevedu korraldavate ettevõtjate ebasoodsam maksustamine ei vasta käibemaksu neutraalsuse põhimõttele, mille järgi tuleb samal tegevusalal, kuid eri vormis tegutsevaid ettevõtjaid kohelda ühetaoliselt.

Õiguskantsler selgitas, et KMS § 30 lg 3 järgse sõiduautolt ja sellega seotud kaupadelt ja teenustelt sisendkäibemaksu mahaarvamise piirangu (edaspidi ka piirang) rakendamisel eeldatakse, et juhul kui ettevõtluses kasutatavat sõiduautot kasutatakse ka ettevõtlusvälistel eesmärkidel, on nii ettevõtlusvälise kui ka ettevõtlusalase kasutuse osatähtsus 50 %. Vastavalt eelnevale saab sisendkäibemaksu maha arvata ainult 50 %. Taoline eeldus ei ole mõnedel tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate suhtes õiglane. Nii on tegevusala puhul, kus ettevõtlus seisneb sõidukiga transporditeenuse osutamises ning selle tarbeks on soetatud kõik vajalikud load, pigem põhjendatud eeldada sõiduki ettevõtluses kasutamise suuremat osakaalu. Sellisel juhul ei ole sõiduki omatarbe maksustamisel õige lähtuda eeldusest, et selle osatähtsus on vähemalt 50 %. Eelnev põhimõte peaks ühtmoodi kehtima nii taksode kui ka tasuliseks sõitjateveoks kasutatavate väikebusside puhul.