Kuidas saada heaks raamatupidajaks?

Oluline on meeles pidada, et erinevad ettevõtted vajavad erinevat arvestusteenust.

Tase 1. Alustav või väike „mees-koer-auto“ äri.

Raamatupidamist on vaja kõikidel, sh ka väga väikestel ettevõtetel, et esitada nõutud aruandlust ning maksta maksud vastavalt seadustele. Väga väiksed või ka alustavad ettevõtted (õigemini küll nende juhid), kes ei kasuta olulisel hulgal laenusid ja ka muud võõrkapitali ning kes tegelevad peamiselt ühte liiki toote tootmise või teenuse osutamisega maksimaalselt paari töötajaga, vajavad tavaliselt raamatupidamise teenust, mis ei segaks igapäevaseid tegemisi. Ettevõtt juht vajab kindlust, et „kõik on korras“. 

Hea raamatupidaja peab tundma seadusi, olema täpne, korralik. Usaldusväärne. Kuidas üks noor inimene saaks alustada sellise firmaga koostööd? Eelduseks on kindlasti erialane haridus, paha ei tee ka vastav kutsetunnistus, vajalikud on head soovitajad või isiklikud kontaktid. Kasuks tuleb töökogemus mõnes raamatupidamisfirmas, kus turvaliselt vajalikke teadmisi ja oskusi omandada ja lihvida.

Tase 2. Protsesside suunamine

Kui ettevõte on juba natuke kasvanud, vajalik on kaasata võõrkapitali (pangalaenud jms), palgata lisatööjõudu ning tooteid-teenuseid on juba rohkem, siis sellisel juhul on lisaks eelpoolnimetatule vaja kedagi, kes oskab juhti nõustada plaanide tegemisel, teeb äriplaani kreeditoridele, ning aitab „silma peal hoida“ majandustegevusel. Endiselt oodatakse raamatupidamise teenuselt et „kõik oleks korras“ maksude  ja aruandluste osas, kuid tasapisi muutub olulisemaks protsesside analüüs ja jälgimine ning tulemuste interpreteerimine. Samuti tõusevad päevakorda erinevad töö tasustamise süsteemid ja nende seos majandustulemustega.

Hea raamatupidaja sellistes ettevõtetes peab lisaks seadusandluse tundmisele, täpsusele ja korralikkusele tundma ka äriprotsesse. Lisaks peab ta olema hea suhtleja – et teada saada, millist infot ja millisel kujul ja kellele ning mis momendil kättesaadavaks teha. Kindlasti tuleb kasuks lisaks arvestusalasele haridusele laiem äriharidus, tõestatud kutsekvalifikatsioon, väga hea erinevate programmide kasutamise oskus, soov pidevalt areneda ja teadmisi täiendada.

Tase 3. Standardiseeritud protsessid koos monitooringu ning analüüsiga

Ettevõte on kasvanud juba suuremaks, seal on umbes 50 töötajat, erinevad tooted ja teenused, erinevad kliendigrupid ja turud. Kaasatud on olulisel hulgal võõrkapitali, protsessid on läinud keerulisemaks, turud ja kliendid mitmekesisemaks. Nüüd hakkab tasapisi oluliseks muutuma standardiseeritud analüüsi- ja monteerimise süsteemide olemasolu, jooksva informatsiooni seostamine plaanide ning keskkonnas toimunud muutustega jne.  

Finants- ning IT-alased teadmised ja oskused on nüüd juba nõutud kõrgtasemel, kuid kõige olulisemaks oskuseks peetakse siiski äriprotsessidest aru saamist ning suhtlemis- ja esitlusoskust. Samuti on oluline eetilisus (juhitakse ja ollakse kesk suurt hulka väga tundlikku ja mõjuvõimast informatsiooni), pingetaluvus (erinevate huvide ristumise info sõlmpunktis), „suure pildi“ nägemise oskus (informatsiooni analüüsi ja üldistusoskus). Lisaks erialasele heale haridusele osutuvad nüüd oluliseks töö käigus omandatud kogemused ja oskused. Võime õppida ja areneda.

Tase 4. Kasvamine ja rahvusvahelistumine

Kui ettevõte tegutseb üle paljude riigipiiride, on kasvanud suureks ja kaasanud tegevusse palju töötajaid, äripartnereid, võõrkapitali, siis muutub üha olulisemaks info kui riskijuhtimise ja protsesside optimeerimise, kuid ka kui innovaatilise mõtlemise ja innovatiivsete lahenduste testimise vahend. Ettevõtte juhtkond vajab arvestuseksperti (või ekspertide gruppi), kes on võimelised orienteeruma rahvusvahelistes aruandluse ja maksustamise reeglites, kellel on hea arusaamine äriprotsessidest, väga hea erineva tarkvara kasutusoskus ning kes on väga head suhtlejad ning suudavad selgelt ja arusaadavalt leida ja edastada infot, mis on peidus numbrite ja muude andmete rägastikus.

Heal arvestuseksperdil on magistritaseme haridus, osa haridust (või kogemust) on omandatud rahvusvahelisel tasandil või erinevates maades/koolides. Oluline on suhtlemisoskus ning äriprotsesside ja keskkonna analüüsi oskus. Hea spetsialist on töötanud vähemalt 5 aastat ning arendanud selle aja jooksul oluliselt oma oskusi ning saanud juurde hulgaliselt uusi teadmisi. Areneb ja täiendab ennast pidevalt.

Kuidas edasi?

Eestis töötab hinnanguliselt ca 22 000 arvestusala spetsialisti, kellest suure osa moodustavad kõige madalama taseme teenuse pakkujad. Kui võrrelda raamatupidamist näiteks põllumajandusega, siis on tegemist nö „kõplapõllundusega“, kus on suur hulk lihtsat käsitööd. Masinad on suures osas juba praegu valmis selle töö üle võtma, ja kindlasti see mitte nii kauges tulevikus juhtubki. Kuidas olla konkurentsis arvestusvaldkonnas ka 5-10 aasta pärast (eriti kui võtta arvesse, et pärast aastat 2020, kui lõpevad eurotoetused, vabaneb hinnanguliselt 13 000 arvestusala spetsialisti)? Võtmesõnaks on ka siin rahvusvahelistumine. Hinnanguliselt võiksid Eesti arvestusspetsialistid pakkuda rahvusvahelisel arvestusteenuste turul ligikaudu samas mahus arvestusteenuseid kui praegu pakutakse koduturul. Ehk siis teenuse maht kahekordistuks.

Konkurentsis püsimiseks oleks vaja omandada teadmised ja oskused, mis vastavad parimatele rahvusvahelistele standarditele. See annaks ühelt poolt spetsialistidele enesekindluse teenuse müügil ning teisest küljest suurendaks usaldusväärsust nii teenuse suhtes (aga müüakse ju usaldust!) kui ka ärikeskkonna ja ettevõtete suhtes.

Mõned olulisemad rahvusvahelised erialaorganisatsioonid, kelle kaasabil on võimalik omandada rahvusvaheliselt tunnustatud laiapõhjaline erialast kvalifikatsiooni: ACCA, CPA, CIMA.

Kõigil huvilistel on võimalik ACCA Poola ja Balti riikide juhtkonna esindajatega kohtuda Tallinnas 15. septembril. Rohkem infot ja registreerimine:  http://ebs.ee/et/avatud-uelikool/acca/acca-infotund

Autor: Ülle Pärl, Majandusarvestuse Õpetajate Kogu juhatuse liige, Arvestusala Terminoloogiakomisjoni esimees, EBS dotsent