Majandusarvestuse Õpetajate Kogu juhatuse liige Ülle Pärl annab nõu, kuidas saada arvestusalal arvestatavaks tegijaks ning kasvada „kõpla-raamatupidajast“ rahvusvahelisel turul konkurentsivõimeliseks.
Majandusarvestuse Õpetajate Kogu juhatuse liige Ülle Pärl
  • Majandusarvestuse Õpetajate Kogu juhatuse liige Ülle Pärl
  • Foto: erakogu
Oluline on meeles pidada, et erinevad ettevõtted vajavad erinevat arvestusteenust.
Tase 1. Alustav või väike „mees-koer-auto“ äri.
Raamatupidamist on vaja kõikidel, sh ka väga väikestel ettevõtetel, et esitada nõutud aruandlust ning maksta maksud vastavalt seadustele. Väga väiksed või ka alustavad ettevõtted (õigemini küll nende juhid), kes ei kasuta olulisel hulgal laenusid ja ka muud võõrkapitali ning kes tegelevad peamiselt ühte liiki toote tootmise või teenuse osutamisega maksimaalselt paari töötajaga, vajavad tavaliselt raamatupidamise teenust, mis ei segaks igapäevaseid tegemisi. Ettevõtt juht vajab kindlust, et „kõik on korras“. 
Kui ettevõte tegutseb üle paljude riigipiiride, on kasvanud suureks ja kaasanud tegevusse palju töötajaid, äripartnereid, võõrkapitali, siis muutub üha olulisemaks info kui riskijuhtimise ja protsesside optimeerimise, kuid ka kui innovaatilise mõtlemise ja innovatiivsete lahenduste testimise vahend. Ettevõtte juhtkond vajab arvestuseksperti (või ekspertide gruppi), kes on võimelised orienteeruma rahvusvahelistes aruandluse ja maksustamise reeglites, kellel on hea arusaamine äriprotsessidest, väga hea erineva tarkvara kasutusoskus ning kes on väga head suhtlejad ning suudavad selgelt ja arusaadavalt leida ja edastada infot, mis on peidus numbrite ja muude andmete rägastikus.
Heal arvestuseksperdil on magistritaseme haridus, osa haridust (või kogemust) on omandatud rahvusvahelisel tasandil või erinevates maades/koolides. Oluline on suhtlemisoskus ning äriprotsesside ja keskkonna analüüsi oskus. Hea spetsialist on töötanud vähemalt 5 aastat ning arendanud selle aja jooksul oluliselt oma oskusi ning saanud juurde hulgaliselt uusi teadmisi. Areneb ja täiendab ennast pidevalt.
Kuidas edasi?
Eestis töötab hinnanguliselt ca 22 000 arvestusala spetsialisti, kellest suure osa moodustavad kõige madalama taseme teenuse pakkujad. Kui võrrelda raamatupidamist näiteks põllumajandusega, siis on tegemist nö „kõplapõllundusega“, kus on suur hulk lihtsat käsitööd. Masinad on suures osas juba praegu valmis selle töö üle võtma, ja kindlasti see mitte nii kauges tulevikus juhtubki. Kuidas olla konkurentsis arvestusvaldkonnas ka 5-10 aasta pärast (eriti kui võtta arvesse, et pärast aastat 2020, kui lõpevad eurotoetused, vabaneb hinnanguliselt 13 000 arvestusala spetsialisti)? Võtmesõnaks on ka siin rahvusvahelistumine. Hinnanguliselt võiksid Eesti arvestusspetsialistid pakkuda rahvusvahelisel arvestusteenuste turul ligikaudu samas mahus arvestusteenuseid kui praegu pakutakse koduturul. Ehk siis teenuse maht kahekordistuks.
Konkurentsis püsimiseks oleks vaja omandada teadmised ja oskused, mis vastavad parimatele rahvusvahelistele standarditele. See annaks ühelt poolt spetsialistidele enesekindluse teenuse müügil ning teisest küljest suurendaks usaldusväärsust nii teenuse suhtes (aga müüakse ju usaldust!) kui ka ärikeskkonna ja ettevõtete suhtes.
Mõned olulisemad rahvusvahelised erialaorganisatsioonid, kelle kaasabil on võimalik omandada rahvusvaheliselt tunnustatud laiapõhjaline erialast kvalifikatsiooni: ACCA, CPA, CIMA.
Kõigil huvilistel on võimalik ACCA Poola ja Balti riikide juhtkonna esindajatega kohtuda Tallinnas 15. septembril. Rohkem infot ja registreerimine:  http://ebs.ee/et/avatud-uelikool/acca/acca-infotund
Autor: Ülle Pärl, Majandusarvestuse Õpetajate Kogu juhatuse liige, Arvestusala Terminoloogiakomisjoni esimees, EBS dotsent

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele