Eesti ettevõtted maadlevad kõrgete tööjõukulude ja -maksudega, samas on meil palkade ja tootlikkuse kasvu erinevus ELi suurim, avab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina Eesti konkurentsivõimet piiravaid asjaolusid.
Kuigi Eesti majandus kasvas eelmisel aastal tublisti üle ELi keskmise (2,1%), siis maade hulgas, mida võib veel teatud mööndustega nimetada üleminekuriikideks, oli meie kasv üks tagasihoidlikumaid.
Eesti väike majandus sõltub teatavasti välisnõudlusest. Meie töötleva tööstuse ettevõtted ekspordivad keskmiselt üle 70% oma käibest. Paraku on välisnõudlus viimastel aastatel nõrk olnud ning ka sel aastal pole olulist paranemist oodata, mille tõttu kannatavad ettevõtete käibed. Euro nõrgenemine on meie ekspordile küll toeks, kuid sellel võib olla vaid lühiajaline efekt. Majanduse kasvu jätkusuutlikkus ja ettevõtete ekspordivõimekus pikemas vaates sõltub lisaks välisnõudlusele ka sellest, millised tingimused on ettevõtetele loodud konkurentsivõime tõstmiseks.
Lisandväärtus ei kasva
Me räägime palju sellest, et Eesti peab liikuma kõrgema lisandväärtusega majanduse poole. Paljude ettevõtete toodang ongi selles suunas arenenud. Kümne aasta võrdluses joonistuvad tõesti välja mitmed tegevusalad, töötlevas tööstuses eriti põlevkiviõli tootmine, mille käibes on lisandväärtuse osakaal oluliselt tõusnud. Kogu töötlevas tööstuses aga lisandväärtuse osakaal suurenenud ei ole.
Pikemalt loe Äripäevast . Autor: Tõnu Mertsina, Tuuli Seinberg
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!