24. märts 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuigi Eesti majandus kasvas eelmisel aastal tublisti üle ELi keskmise (2,1%), siis maade hulgas, mida võib veel teatud mööndustega nimetada üleminekuriikideks, oli meie kasv üks tagasihoidlikumaid.

Eesti väike majandus sõltub teatavasti välisnõudlusest. Meie töötleva tööstuse ettevõtted ekspordivad keskmiselt üle 70% oma käibest. Paraku on välisnõudlus viimastel aastatel nõrk olnud ning ka sel aastal pole olulist paranemist oodata, mille tõttu kannatavad ettevõtete käibed. Euro nõrgenemine on meie ekspordile küll toeks, kuid sellel võib olla vaid lühiajaline efekt. Majanduse kasvu jätkusuutlikkus ja ettevõtete ekspordivõimekus pikemas vaates sõltub lisaks välisnõudlusele ka sellest, millised tingimused on ettevõtetele loodud konkurentsivõime tõstmiseks.

Lisandväärtus ei kasva

Me räägime palju sellest, et Eesti peab liikuma kõrgema lisandväärtusega majanduse poole. Paljude ettevõtete toodang ongi selles suunas arenenud. Kümne aasta võrdluses joonistuvad tõesti välja mitmed tegevusalad, töötlevas tööstuses eriti põlevkiviõli tootmine, mille käibes on lisandväärtuse osakaal oluliselt tõusnud. Kogu töötlevas tööstuses aga lisandväärtuse osakaal suurenenud ei ole.

Pikemalt loe Äripäevast .

Autor: Tõnu Mertsina, Tuuli Seinberg