23. märts 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuidas üüriturul kord majja saada?

Üüriturg on veel üks neid väheseid valdkondi, kus suur osa majandustegevusest käib varjatult. Tasumata maksude osakaal on küll vähenemas, kuid püsib siiski suur, kirjutab MTA teenindusosakonna juhataja Rivo Reitmann.

Üüritulu varjamist mõjutab nii üürituru läbipaistmatus kui deklareerimistahte puudumine. Samas vajavad maksu- ja tolliametilt võrdsete konkurentsitingimuste tagamist need inimesed, kes eelmisel aastal oma üüritulu deklareerisid.

Järelevalvet on seni piiranud täpse informatsiooni vähesus. Kontrolle oleme teinud vastavalt oma riskianalüüsile, sealhulgas kasutanud rahvastikuregistri andmeid ja mitmete kohalike omavalitsuste edastatud infot. 

Vähemalt osa omavalitsusi on mõistnud tulude õige deklareerimise ja andmete kontrollivõimaluse mõju nende enda tulumaksulaekumisele. Läheb ju üle poole tasutud tulumaksust omavalitsustele kohaliku elu arendamiseks. Koostöökogemus Tallinna ja Valga linnavalitsustega näitaski, et nende esitatud andmete abil on meil võimalik juba oluliselt täpsemini kontrolliobjekte valida.

Üürituru teema on aga selgelt laiem kui tulude deklareerimine. Lahenduse otsimiseks kutsusime veebruari alguses seetõttu kokku mitmed teemaga seotud asutused. Maksuhalduri poolt tõstatasime peamiste küsimustena, kuidas motiveerida isikuid tulu deklareerima, sealhulgas õigeid andmeid deklareerima. Ning kuidas saavutada üürituru läbipaistvus ning ühendada erinevate osapoolte huvid, sh arvestades omanike ja üürnike õiguste ja huvidega.

Riigid on neid küsimusi lahendanud erinevalt. Iirimaal on püütud seda teha üüriregistriga, kuhu kantakse kõik elamispindade pakkumised, sõlmitud lepingud ja üürisuhte osapooled. Selle eesmärk on seal eelkõige omanike ja üürnike kaitse, st kohtud võtavad lahendamiseks vaid registrisse kantud üüriobjektide juhtumeid. Belgias, Makedoonias ja Hispaanias tuleb üürilepingud registreerida aga kohaliku omavalitsuse juures.

Maksuhalduri seisukohalt on selliste ettepanekute puhul keskne see, et tekib ülevaade, kellel lasub kohustus üürituludelt makse maksta. Sellisel juhul oleks ka järelevalve tõhusam. Samas ei ole välistatud, et arutelude käigus tekib teisigi võimalikke lahendusi.

Maksu- ja tolliamet jätkab kindlasti selleteemalistest aruteludes osalemist, et võimalikud meetmed aitaksid vähendada ebaausa majandustegevuse osakaalu üürituru valdkonnas ja kaitsta ausate maksumaksjate huve. Seni täiendame oma riskianalüüsi, et saada täpsemat ülevaadet üüriturust, ja pakkuda maksumaksjatele vajalikku infot, et neid suunata deklareerimise kohustuse täitmisele.

Autor: Rivo Reitmann, Tuuli Seinberg

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700