Kui maksuamet oma IT-süsteemidega õigeks ajaks maha ei saa või hilineb mõnel muul moel omapoolse ettevalmistusega andmete esitamiseks, siis peaks ettevõtjale aruannete ja deklaratsioonide esitamiseks lisaaega andma.
Ehk teisiti: lähtuda võiks üldinimlikust põhimõttest, et kui ma pole oma rolli ühises ettevõtmises just kõige paremini täitnud, siis ei saa ma viimset perfektsust eeldada ka teiselt poolelt.
Üks päev aegaJaanuaris kehtima hakanud uue tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsiooni vormi saab maksuametile esitama hakata paraku vaid päev enne tähtaega. 10. veebruar on deklaratsiooni esitamise tähtaeg, uued süsteemid saavad maksuameti kinnitusel täielikult töökorda aga alles 6. veebruaril, mis on reede. Eeldusel, et ettevõtjal ja raamatupidajalgi on õigus nädalavahetusel puhata, jääb tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsiooni esitamiseks aega üks päev.
Hämmastav on maksuameti suhtumine, et ettevõtja peab nende ettevõtmiste suhtes kogu aeg „Alati valmis“-seisundis olema. Teil on terve päev aega, kas tõesti ei piisa, näib olevat mõtteviis. Maksuamet paistab olevat unustanud, et suurte ettevõtete puhul on ka deklaratsioonid mahukad.
Teiseks, suure deklaratsiooni puhul paneb maksuamet deklaratsiooni esitaja sageli ootele, sest andmemaht on ühekorraga vastuvõtmiseks ja töötlemiseks liiga suur. See tähendab, et kui ka ettevõtja tõesti pingutab selle ainsama päeva jooksul deklaratsiooni esitamise nimel, võib tal see ometi tegemata jääda selle pärast, et maksuametil endal puudub võimekus andmeid vastu võtta.
Kolmandaks, on oht, et kogu tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonide esitamine jookseb umbe IT-süsteemi ülekoormuse tõttu. See on nii ettevõtjate kui ka eraisikute seniseid deklareerimiskogemusi arvestades koguni ülimalt tõenäoline.
Praegu saab ettevõte küll deklaratsiooni esitamise pikendust taotleda, kui teab ette, et seda vajab. See ei aita aga neid, kes tähtajaks esitada püüavad, aga ei saa seda teha nt süsteemi ülekoormuse tõttu.
Kogenud raamatupidajad muidugi verest välja ei löö. „Enne Eesti Vabariiki sai tehtud igasuguseid raamatupidamislikke aruandeid, nii et igast olukorrast olen väljapääsu leidnud ja üle mõistuse asju igatahes ei ole,“ ütleb üks neist. Osa ettevõtteid palub ilmselt raamatupidajatel nädalavahetusel tööd teha, kui on selge, et ettevõtte suuruse tõttu pole võimalik deklaratsiooni ühe päevaga kokku panna. Teised palkavad lisajõudu või maksavad lisatasusid, et ameti ees oma kohustused ikkagi täita. Kolmandad teevad nii palju eeltööd enne ära, kui vähegi võimalik, ja loodavad, et maksuameti kodulehekülg saatuslikul esmaspäeval ülekoormuse all kokku ei kuku.
Ülearust stressi pole tarvis
Küllap saavad lõpuks esitatud needki deklaratsioonid. Ainult et… Kas kogu seda stressi ja rabelemist on ikka vaja?
Aruannete esitamine on ettevõtja elus küll tähtis ülesanne, aga mitte siiski põhitegevus. Jah, raamatupidajate töö ongi sageli tsükliline ja deklaratsioonide ajaks puhkust ei planeeritagi. Aga kui pisemas firmas on palgal kõigest üks raamatupidaja ja sellel jääb just sellel ainsamal deklaratsiooni esitamise päeval laps haigeks? Või juhtub muud ettenägematut? Iga deklaratsiooniga raskuste kiuste ühele poole saanu võib ju higi laubalt pühkida ja nentida, et mis ei tapa, see teeb tugevaks. Ent igati meeldivam oleks siiski elada riigis, kus maksuamet peab ettevõtjat ka päriselt enda partneriks, mitte vaid sõnades.
Autor: Äripäev, Tuuli Seinberg
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.