15. jaanuar 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Raamatupidaja vastutus – kas ja mille eest?

Oma töös täidab raamatupidaja arvukaid tööandja või kliendi poolt antud ülesandeid. Mis saab siis, kui mõne ülesande täitmise raames eksitakse või jäetakse ülesanne täitmata? Toob see kaasa vastutuse oma kliendi või riigi ees?

Töösuhetest tulenev vastutus.“Töötaja töösuhtest tulenev vastutus on piiratum  võrreldes muu tsiviilvastutusega. Töötaja vastutab üksnes siis, kui ta on rikkumises süüdi. Süü vormid on toodud ära võlaõigusseaduses ning süü jaguneb hooletuseks (käibes vajaliku hoole järgimata jätmine), raskeks hooletuseks (käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine) ja tahtluseks (õigusvastase tagajärje soovimine). Termini „hoolsus“ sisustamisel tuleb lähtuda töölepingu seadusest, mille § 16 lg 2 kohaselt  „töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi“. Seega ei ole võimalik universaalselt sisustada töösuhetest tulenevat hoolsuse määra vaid igakordselt tuleb lähtuda konkreetsest töötajast, tema välja õppest ja ametialastest teadmisest, võimetest ja omadustest. Kusjuures teatud osas on tegemist subjektiivse hinnanguga seda eriti töötaja võimete ja omaduste  arvesse võtmisel.  Ilmselgelt ei saa eeldada samu oskusi ja teadmisi noorelt just kooli lõpetanud raamatupidajalt võrreldes kogenud raamatupidajaga.. õigus ei ole absoluutne õigus ning ei sõltu tööandja suvast. Tööandja võib töötaja töötasu alandada üksnes juhul, kui töötaja rikkus tööandja selget ja õigeaegset juhist töö tulemuse kohta ning juhise andmine oli töölepingus ettenähtud tööülesannete täitmise eesmärk, loodetud tulemuse saavutamise tõenäosust ning kohustuse täitmise sõltuvust tööandja ja teiste töötajate kohustusi arvestades mõistlik. . Tahtliku rikkumise korral vastutab töötaja rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest. Kui rikkumine on toimunud hooletustest, sh raskest hooletusest, siis vastutab töötaja tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Lisaks, kahju hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra.. Seda võib teha üksnes töötaja eelneval kirjalikul nõusolekul. Kahju hüvitamise nõue ei välista tööandja õigust tööleping erakorraliselt ülesse öelda. . Töölepingu seaduse § 88 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval  põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist. Antud paragrahvis on toodud ära avatud näidisloetelu põhjustest, mis annavad tööandjale õiguse tööleping erakorraliselt üles öelda. Töölepingu erakorralise ülesütlemise alusteks on muu hulgas olukord, töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi või töötaja on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või lõi kahju tekkimise ohu. Tööandja peab lepingu erakorraliselt üles ütlema mõistliku aja jooksul peale seda, kui töötaja sai töölepingu ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada või pidi sellest teada saama. või mida teha olukorras kui tööandja annab raamatupidajale ülesande, mis ei vasta töölepingus kokkulepitule või mille täitmiseks töötajal puuduvad vastavad teadmised ja oskused (näiteks  raamatupidajale, kelle kokkulepitud tööülesanded on üksnes seotud  palgaarvestusega,  antakse korraldus koostada kontserni majandusaasta aruanne) või  antakse sootuks seadusega vastuolus olev korraldus (näiteks teadlikult varjata osa käibemaksustamisele kuuluvast käibest)?

Töösuhe on tööandja ja töötaja vaheline kahepoolne lepinguline suhe, milles mõlemal poolel on oma õigused ja kohustused. Tööandja peamisteks kohustusteks on kindlustada töötaja kokkulepitud tööga ja selle eest maksta kokkulepitud töötasu ning töötaja peamiseks kohustuseks on teha kokkulepitud tööd. Raamatupidaja töö võib hõlmata endas erinevaid ülesandeid alates arvekäsitlusest kuni kontserni majandusaasta aruannete koostamiseni.Tööülesannete piiritlus omab tähtsust nii igapäevases töösuhtes kui ka võimaliku töösuhtest tuleneva vastutuse hindamisel. Seetõttu on oluline juba töölepingu sõlmimise hetkel leppida võimalikult täpselt kokku tööülesanded ning hilisemad muudatused sõlmida kirjalikult.

Töötajal on oma igapäevases töös kohustus täita üksnes tööandja poolt antud seaduslikke korraldusi, mis on seotud töölepingus kokkulepitud töötaja tööülesannetega ning mille andmisel on tööandja mõistlikult arvestanud töötaja õigusi ja huve. Töötajal ei ole kohustust täita tööandja korraldusi, mis ei ole seotud töölepingu, kollektiivlepingu või seadusega. Seega kui tööandja annab uue tööülesande, tasub korraks peatuda ja  hinnata, kas see ülesanne vastab töölepingus kokkulepitule ja kas ma olen võimeline seda tööülesannet täitma. Eeltoodud soovitus vastab ka MTÜ Eesti Raamatupidajate Kogu poolt koostatud „Raamatupidaja kutse-eetika koodeksi“ punktile 2.6, mille kohaselt „Raamatupidajat võidakse paluda täita olulisi ülesandeid, milleks tal ei ole piisavat eriharidust või kogemusi. Selliste ülesannete vastuvõtmisel ei tohi raamatupidaja tööandjat või klienti eksitada enda pädevusest ja kogemusest ning võimalusel kasutama eksperdi abi

Mis saab siis, kui töötaja ei täida teadlikult oma töölepingust tulenevaid kohustusi või ei täitnud neid nõuetekohaselt?

Tööandja õiguskaitsevahendid töökohustusi rikkunud töötaja suhtes on toodud ära töölepingu seaduses ning nendeks on töötasu alandamine, kahju hüvitamise nõue ja töölepingu erakorraline ülesütlemine

Töötasu alandamise

Enne töötasu alandamist peab tööandja informeerima kirjaliku avaldusega töötajat töös esinenud puudustest ning andma töötajale võimalus puudustega töö parandada. Töötasu alandamine peab toimuma viivitamatult (näiteks hiljemalt puudusega töö vastuvõtmisele järgnenud palga väljamaksmisega) ning tööandja ei tohi töötasu alandada ulatuses, milles töötaja oma kohustuse rikkumise heastas.Samuti peab tööandja töötasu vähendamisel arvestama täitemenetluse seadustiku § 132 ettenähtud piiranguid (nt. töötajale peab jääma vähemalt palga alammäär).  Tähelepanu tuleb pöörata ka põhimõttele, et tööandja ei saa samaaegselt töötasu alandada ning töölepingut erakorraliselt üles öelda. Tööandja peab valima kas ühe või teise õiguskaitsevahendi. Kahju hüvitamine sõltub töötaja süüst

Kahju hüvitamise nõude esitamisel peab tööandja tõendama töötaja süüliselt või hooletusest toime pandud rikkumist, kahju (sh arvestades piiranguid, mis on ettenähtud juhuks kui rikkumine on toimunud hooletusest) ning põhjuslikku seost rikkumise ja kahju vahel (teisisõnu kahju on tekkinud rikkumise tagajärjel).Tööandjal ei ole õigust pidada kahjuhüvitist kinni töötaja palgast

Töötajapoolne töökohustuste rikkumine võib tuua kaasa ka töölepingu erakorralise ülesütlemise

Mida meeles pidada oma igapäevases töös

Selleks on soovitav: • oma igapäevases töös järgida hoolsalt tööandja poolt kehtestatud reegleid ja kordasid, sh raamatupidamise sise-eeskirja;

• raamatupidamist pidada vastavalt seadusele, sh raamatupidamislikke kandeid teha üksnes seadusliku algdokumendi olemasolu korral;• tööülesande saamisel, mis ei vasta töölepingule või seadusele või oskustele ja teadmistele, viivitamatult informeerida kirjalikult või e-kirja teel oma tööandjat põhjustest, miks ei ole võimalik täita antud tööülesannet ning vajadusel ka informeerida teadaolevatest võimalikeks ohtudest ja riskidest, mis võivad kaasneda tööandja poolt antud töökorralduse täitmisega;• mitte täita ebaseaduslikke töökorraldusi.      Samuti tasub meeles pidada ka seda, et seadus võimaldab töölepinguga piirata töötaja vastutust ning selle ulatust. Näiteks on võimalik leppida kokku, et töötaja vastutab üksnes süülise rikkumise tagajärjel tekkinud kahju eest ja seda mitte rohkem kui teatud kokkulepitud summa ulatuses.

Raamatupidamisteenust osutavas ettevõttes töötava raamatupidaja vastutus kliendi ees

Raamatupidaja, kes töötab raamatupidamisteenust pakkuvas ettevõttes, ei vastuta võimaliku rikkumise korral ettevõtte kliendi ees. Seda põhjusel, et õiguslik suhe (leping) on raamatupidamisteenust pakkuva ettevõtte ja kliendi vahel. Kliendil on õigus kasutada võimalikke õiguskaitsevahendeid (nt. hinnaalandamine, lepingu erakorraline ülesütlemine, kahju hüvitamise nõue) üksnes raamatupidamisteenust osutava ettevõtte suhtes. Küll aga tuleb arvestada sellega, et raamatupidaja tööandjal võib omakorda tekkida nõudeõigus (nt. regressi korras) oma töötaja suhtes.Mida teha, et vähendada enda ja oma tööandaja vastutust kliendi ees?

Lähtekoht on alati, et raamatupidamisteenuse osutaja (ning tema töötajad, sest ettevõtte toimib oma töötajate kaudu) on oma ala professionaal, kes teenuse osutamisel:• lähtub tegevusvaldkonnale iseloomust, praktikast ning põhimõtetest;• juhib koheselt kliendi tähelepanu kerkinud kahtlustele;• ei järgi pelgalt kliendi juhiseid, vaid vajadusel täpsustab kliendilt saadud ülesande sisu ning vajakajäämise tuvastamisel teeb omapoolseid ettepanekuid;• annab asjakohast tagasisidet kliendi poolt antud korraldusele, sh vajadusel selgitab, miks see ei pruugi olla seadusega kooskõlas;• keeldub toimingutest, ka kannetest, mis on seadusega vastuolus.

Raamatupidaja vastutus riigi ees ehk kriminaalvastutus

Raamatupidaja võimalik kriminaalvastutus on praktikas reeglina tulenenud järgmistest kuriteokoosseisudest:• omastamine ehk valduses oleva võrra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra ara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramine (näiteks raamatupidaja on omavoliliselt kandnud tööandja pangaarvelt raha kas enda või mõne tema lähedase pangaarvele. Samuti erakulutuste maksmine tööandja vara arvelt);• raamatupidamise kohustuse rikkumine, milleks on raamatupidamise korraldamise nõuete teadev rikkumine või teadavalt raamatupidamisdokumentide ebaseaduslik hävitamine, varjamine või kahjustamine või raamatupidamisdokumendis andmete esitamata jätmine või ebaõigete andmete esitamine, kui sellega on oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist;• suures ulatuses maksukelmuse toimepanemine, milleks on maksuhaldurile andmete esitamata jätmine või valeandmete esitamine maksu- või kinnipidamiskohustuse vähendamise või tagastusnõude suurendamise eesmärgil, kui sellega varjatakse maksu- või kinnipidamiskohustust või suurendatakse alusetult tagastusnõuet suurele kahjule (40.000 eurot ja üle) vastava summa võrra või enam;• kuritegelikku ühendusse kuulumine (kolmest või enamast isikust koosnev püsiv isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendus, mille tegevus on suunatud teise astme kuritegude, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat, või esimese astme kuritegude toimepanemisele).    

Autor: Tuuli Seinberg, Alice Salumets

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700