7. jaanuar 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

1000 euro nõude vajalikkus vajab tõestust

Maksuameti juhtide vihjed pettuste avastamise kohta vähemalt 1000euroste tehingute info abil tahavad kinnitust konkreetsete tulemustega, enne kui neid saab tõsiselt võtta, kirjutab ajakirjanik Kadri Põlendik.

Esimesed maksu- ja tolliametile esitatud andmed ettevõtjate alates 1000 euro suurustest tehingutest on väidetavalt juba välja toonud viiteid petuskeemidele, mida amet on asunud põhjalikumalt uurima. Teoorias on see hea uudis, eriti kui avastatakse midagi uut, mida varem ei teatud. Arusaadavalt on maksuameti juhid praegu napisõnalised, kuna detailset infot veel pole, kuid kuni me täpselt ei tea, mida esitatud andmetest avastati, ei saa seda veel töövõiduks pidada.

Ettevõtjate vastuseis uuele korrale oli suur ja seadusemuudatusega sõdimisest ei ole siiani loobutud. Teisalt on aga kuulda ka helgemaid sõnu väikeettevõtjailt, kelle tõdemust mööda on deklaratsiooni lisa esitamine lihtne ega võta palju aega. Samas on ligi 400 ettevõtet palunud lisaaega esimese deklaratsiooni esitamiseks, sest süsteemide vastavusse viimine on ressursimahukas.

Küll aga on endiselt üleval küsimus, kas on õigustatud nõuda kõigilt ettevõtjailt kogu tehinguinfo esitamist. Tõsi, sügavamalt süüvib maksuamet konkreetse ostu-müügitehingu detailidesse alles siis, kui on esmaste andmete põhjal tuvastanud probleemi.

Vähemalt ühes on ettevõtjate kriitika saanud kinnitust. Nagu oletati, ei ühildu paljudel juhtudel sama tehingu puhul ostja ja müüja esitatud andmed. Kuigi seal võib tegu olla pettusega, on tõenäoliselt enamasti tegemist raamatupidamisliku arvestuse erinevustega. Seega on õigustatud ettevõtjate eelnevad kartused, et maksuamet võib hakata asjatult kulutama ressurssi nn valehäiretele, kus summade järgi võib kahtlustada sahkerdamist, kuid tegelikult on põhjused mujal.

Maksuamet on välja töötanud riskianalüüsi, mis peaks suutma eristada loogiliselt põhjendatavad anomaaliad maksupettusest. Ameti juhid märkisid kumbki eri sõnastuses, et nende tuvastussüsteemist paremat lähiümbruskonnas ei ole, see on koguni maailma parim. Paraku on need praegu veel ainult sõnad, kuid ilus ju oleks, kui eelmisel aastal 300 miljoni euro suuruseks kasvanud käibemaksuauk ettevõtjate kiusamisena tunduva seaduse abil märgatavalt kahaneks.

Autor: Tuuli Seinberg, Kadri Põlendik

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700