Muudatused seadustes: nõuded aastaaruandele

Eesti peab juunis 2015 üle võtma Euroopa Liidu uue raamatupidamisdirektiivi. Rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna juhataja Kurmet Ojamaa selgitab, millised sõlmteemad tähelepanu pälvivad ning missugused oleksid võimalike muudatuste mõjud erinevatele sidusrühmadele.

Milline oleks (aastaaruande) maksimumlihtsustus?Maksuametil on siin kaalukas sõna sekka öelda. Küsitav muidugi, kas probleemid on ikka nanoettevõtete seas, keda lihtsustamine puudutaks. Kahtlemata peame ühe hoidmist vajava väärtusena üldist läbipaistvust ja usaldusväärsust silmas. Maksimaalne lihtsustus kehtiks nendele, kelle osas avaliku huvi määr on minimaalne. Sestap usume, et läbipaistvus ja usaldusväärsus selle ettepaneku realiseerimisel kahjustada ei saa. Lähenemisnurk on siingi liberaalne. Isegi kui näeme kutsesüsteemi muutmises positiivset, siis me ei taha seadusandja võimu kasutada olukorras, kus tuleks pigem erasektori algatusi toetada, neile kaasa aidata. Kohustuslikkus tuleks kõne alla vaid mõnes kitsas sektoris: näiteks võiksid avaliku sektori raamatupidajad olla atesteeritud. Teine sektor oleks erasektori teenusteosutajad, näiteks raamatupidamisbüroos võiks olla teatud arv atesteeritud raamatupidajaid.

Maksimumlihtsustus oleks, kui raamatupidamisaruandesse jääb alles ainult bilanss. Raamatupidamise direktiiv võimaldab sellist lihtsustamismäära – kasumi- ja tegevusaruannet ei peaks koostama. Bilanss oleks vaja avaldada ettevõtte kodulehel ja äriregistri infosüsteemi kaudu jagada seda avalikkusega, kuid bilansiteabena. Liikmesriik võib sätestada teatud arvu positsioone, mida oluliseks peetakse, näiteks varade maht (sh käibe- ja põhivara), kohustused, käive, kasum vms.Aruanderaamistiku puhul tähendaks maksimaalne lihtsustus seda, et me ei räägiks, et raamatupidamise aastaaruanne peab olema kokkupandud õige ja õiglase kajastamise pinnalt, vaid et see asenduks vastavusraamistikuga (raamatupidamise seaduses oleks kirjas, mida ja kus avaldada). See oleks uue lähenemisnurga toomine Eesti raamatupidamispraktikasse.Kui rääkida võimalikust maksimaalsest lihtsustamisest, siis teine küsimus on, kes oleks maksimumlihtsustuse valikuvõimaluse normiadressaadid. Pakume välja vaate, et Eestis võiks lihtsustusi rakendada ja nimelt just nanoettevõtjate puhul. See, milliste tunnuste alusel nanosid kirjeldame, on arutelu ja diskussiooni küsimus. Rahandusministeerium on diskussiooni algataja, käime välja idee ning toome esile võimalikud mõjud. Ükski küsimus pole otsustatud, ootame kõiki osapooli arutelule ja oma seisukohti argumenteerima.Kuidas selline lihtsustamine haakub praeguse maksupoliitikaga ja petturlusvastase võitlusega?

Soovime veel kord rõhutada: kõik ettepanekud, mida rahandusministeerium on teinud, oleksid täiendavad võimalused, mitte kohustused või piirangud.Miks on plaanis lühendada aastaaruande esitamise tähtaega kuuelt kuult neljale?

Aruande lühendamise idee on kasvanud välja statistikaameti ettepanekust lühendada aastaaruande esitamise tähtaega nendel ettevõtetel, kes ei ole auditikohustuslased.Liigume pigem seda rada, et praegune tähtaeg võiks paika jääda. Näeme, et ei juhtuks ka midagi, kui senist kuuekuulist tähtaega lühendada, ent samas seda väga oluliseks ei pea. Igal juhul jääks auditikohustuslastele pikem tähtaeg.Praktilise poole pealt on küsimusele ehk tehniline lahendus: paljud ettevõtjad teevad oma aruande RIK-i süsteemis varem valmis, ent ei soovi seda kohe esitada, sest siis oleks see avalikkusele kättesaadav. Võiks mõelda lahendusele, et aruande vormistatakse ja allkirjastatakse küll ära, ent avalikkusele saab see nähtavaks alles sellel tähtajal, mille ettevõtja ise määrata saaks (kuuekuulise tähtaja sees). Kui selline tehniline võimalus teostuks, oleks info MTA-le, statistikaametile ja teistele asutustele andmebaasipäringuna varem nähtav, aga avalikkusele mitte. Sellise lahendusega laheneks aruande esitamise tähtaja lühendamise temaatika valdavalt üldse ära. Seega on lahendus pigem eelarvevahendite ja IT-arenduse küsimus.Arvestusekspertide kutsesüsteem oli paanis ühildada mõne rahvusvaheliselt tunnustatud finantsarvestuse kutsesüsteemiga. Mida selline kutsetunnistus annaks maapiirkondades töötavatele väikefirmade või KOV-ide raamatupidajatele?

Erasektor on kindlasti valmis aktiivseks koostööks ning ühiselt tegutsedes oleks sellel suurim mõju värbamisprotsessidele ja mehitamisele. Kindlasti välistame kogu erasektorile sedalaadi kohustuse kehtestamise vajaduse. Kui muudatused peaksidki toimuma, siis üleminekuperiood peaks olema pikk (nt seitse aastat) ja sujuv.Teine aspekt on aga see, et vähimatki mõtet pole seda süsteemi teha kodukootuna. Peaksime kiiresti liikuma sinnani, et mõni rahvusvaheline kutsesüsteem tunnustaks meie uut süsteemi. Üks võimalus on ACCA (Association of Chartered Certified Accountants), mis on siinkohal lihtsalt üks näide. Kui süsteemid ühilduks, siis saaks Eestis kutsesüsteemi läbinud inimene ACCA tasu maksmisel globaalse tunnustuse.Mida tähendab digipööre?

Kui rääkida õigusakti väljatöötamisest, siis normiadressaadi jaoks realiseerub suur osa sellest e-lahendusena (nt elektrooniline majandusaasta aruande koostamise ja esitamise süsteem RIK-is). Seega, olulisim ja laiapõhjalisem kontakt tekib uuest e-lahendusest, mis hakkab kujundama kaudselt ka hinnangut õigusakti kvaliteedile. Kui veel kord tähtaegadest rääkida, siis peame raamatupidamise direktiivi üle võtma 2015. aasta juunis. Eeldatav jõustamisaeg on jaanuar 2017. Seega peame praegu tegema ettevalmistusi, et 2016. aasta eelarves oleks vahendid järgmisel suvel heakskiidetavate seadusemuudatuste IT-lahenduse realiseerimiseks.On ka otsesemaid küsimusi: mismoodi käsitleda näiteks e-arve instrumenti kui sellist. E-arve lihtsustab tööd ja vähendab avaliku sektori halduskulu, ent mikroettevõtjate halduskoormust võib see hoopis kergitada. Ilmselt tuleks pigem liikuda selles suunas, et luua mikroettevõtjate tarvis avaliku võimu poolt e-arvete lahendus, mis töötaks rööpselt erasektori pakutavate teenustega. E-arvete tähtsus ajas kindlasti kasvab.Lõpetuseks küsin, miks lahkusite audiitortegevuse järelevalvenõukogu juhi ametist?

Kõik olulised eesmärgid said täidetud ja teisalt kõik need väljakutsed, millest nüüd rääkisime, vajavad rahandusministeeriumi suunal veel intensiivsemat edasiviimist. Kolmas aspekt on see, et ööpäevas on vaid 24 tundi. Tegevust on vaja fookustada.Mis on nelja aasta jooksul ära tehtud?

Suurim saavutus on audiitortegevuse avalikes huvides toimuva järelevalvesüsteemi ülesehitamine. 2010. aastal seadus lihtsalt kirjeldas paberil, mis ja kuidas. Süsteem tuli praktikas tööle saada, selleks meeskond luua ja halduspraktika kujundada. See oli konkurentsitult kõige olulisem ülesanne selles rollis. Kõigile järelevalvenõukogu liikmetele suur tänu, et nad on aidanud seda teha. Samuti siiras tänu audiitorkogu töötajatele ja vandeaudiitoritele, kes selle eesmärgi elluviimisse on panustanud.

Intervjuu I ja II osa loe SIIT ja SIIT.