Muudatused seadustes: nõuded aastaaruandele

Eesti peab juunis 2015 üle võtma Euroopa Liidu uue raamatupidamisdirektiivi. Rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna juhataja Kurmet Ojamaa selgitab, millised sõlmteemad tähelepanu pälvivad ning missugused oleksid võimalike muudatuste mõjud erinevatele sidusrühmadele.

Milline oleks (aastaaruande) maksimumlihtsustus?Maksuametil on siin kaalukas sõna sekka öelda. Küsitav muidugi, kas probleemid on ikka nanoettevõtete seas, keda lihtsustamine puudutaks. Kahtlemata peame ühe hoidmist vajava väärtusena üldist läbipaistvust ja usaldusväärsust silmas. Maksimaalne lihtsustus kehtiks nendele, kelle osas avaliku huvi määr on minimaalne. Sestap usume, et läbipaistvus ja usaldusväärsus selle ettepaneku realiseerimisel kahjustada ei saa. Lähenemisnurk on siingi liberaalne. Isegi kui näeme kutsesüsteemi muutmises positiivset, siis me ei taha seadusandja võimu kasutada olukorras, kus tuleks pigem erasektori algatusi toetada, neile kaasa aidata. Kohustuslikkus tuleks kõne alla vaid mõnes kitsas sektoris: näiteks võiksid avaliku sektori raamatupidajad olla atesteeritud. Teine sektor oleks erasektori teenusteosutajad, näiteks raamatupidamisbüroos võiks olla teatud arv atesteeritud raamatupidajaid.

Maksimumlihtsustus oleks, kui raamatupidamisaruandesse jääb alles ainult bilanss. Raamatupidamise direktiiv võimaldab sellist lihtsustamismäära – kasumi- ja tegevusaruannet ei peaks koostama. Bilanss oleks vaja avaldada ettevõtte kodulehel ja äriregistri infosüsteemi kaudu jagada seda avalikkusega, kuid bilansiteabena. Liikmesriik võib sätestada teatud arvu positsioone, mida oluliseks peetakse, näiteks varade maht (sh käibe- ja põhivara), kohustused, käive, kasum vms.Aruanderaamistiku puhul tähendaks maksimaalne lihtsustus seda, et me ei räägiks, et raamatupidamise aastaaruanne peab olema kokkupandud õige ja õiglase kajastamise pinnalt, vaid et see asenduks vastavusraamistikuga (raamatupidamise seaduses oleks kirjas, mida ja kus avaldada). See oleks uue lähenemisnurga toomine Eesti raamatupidamispraktikasse.Kui rääkida võimalikust maksimaalsest lihtsustamisest, siis teine küsimus on, kes oleks maksimumlihtsustuse valikuvõimaluse normiadressaadid. Pakume välja vaate, et Eestis võiks lihtsustusi rakendada ja nimelt just nanoettevõtjate puhul. See, milliste tunnuste alusel nanosid kirjeldame, on arutelu ja diskussiooni küsimus. Rahandusministeerium on diskussiooni algataja, käime välja idee ning toome esile võimalikud mõjud. Ükski küsimus pole otsustatud, ootame kõiki osapooli arutelule ja oma seisukohti argumenteerima.Kuidas selline lihtsustamine haakub praeguse maksupoliitikaga ja petturlusvastase võitlusega?