Muudatused seadustes: uued auditipiirmäärad

Eesti peab juunis 2015 üle võtma Euroopa Liidu uue raamatupidamisdirektiivi. Rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna juhataja Kurmet Ojamaa selgitab, millised sõlmteemad tähelepanu pälvivad ning missugused oleksid võimalike muudatuste mõjud erinevatele sidusrühmadele.

Miks pidasite vajalikuks muuta Raamatupidamise Toimkonna juhendite õiguslikku staatust? Kas toimkond polnud pädev või juhendeid ei järgitud praktikas? Meie eesmärk on pakkuda Eesti avalikkusele infot optimaalse halduskuluga. Finantsarvestus on ettevõttest välja suunatud infovoog. Raamatupidamise direktiivi reguleerimisala on aruanne, mida peaks avalikkusega jagama. Kuidas seda aruannet koostatakse ja avaldatakse, on raamatupidamise direktiivi põhiskoop – direktiiv ei räägi raamatupidamise korraldamisest, toimkonna pädevusest ja muust sisulisest. Rahandusministeeriumi küsimus on: kas eksisteerib mingi optimaalsem lahend kui senituntu?. Seaduses sätestatud kohustusi saab teha lihtsamaks, ent kui ettevõttel on mingi äriline põhjus, näiteks annab audiitorkontroll tuge investorite kaasamiseks või krediidi saamiseks, siis saab ettevõte ise valida koormavama tee, st pöörduda omal algatusel audiitorettevõtja poole, et auditi või ülevaatuse teenust tellida.Idee on see, et kui ülevaatuse ja auditi piiri tõsta, siis vabaneb teatud osa kohustuslasi, kel on praegu ülevaatuskohustus. Üks võimalus oleks see, et altpoolt vabanev osa saaks võimaluse valida, kas osta sisse aruande koostamise teenus või lasta aruanne üle vaadata. Meie arvates oleks nutikas pakkuda ettevõtjatele täiendavat valikuvõimalust. Ettevõtjate jaoks tähendab see võimalust juhtida ettevõttega seotud halduskoormust. Seadusandja poole pealt ei tahaks öelda, et üks lahendus on vale või õige, tahaks seda valikut teostada turuosalistele otsustusvõimalusi lisades. kategooria. Uut optimumi otsides püüame välja tulla kriteeriumitega, mis meie arvates iseloomustaks paremini kui bilansi- ja müüginäitajad avaliku huvi määra erinevate ettevõtjate osas. Täiendavad näitajad on näiteks osanike struktuur ja arv, kui palju kasutatakse võõrkapitali ning kas potentsiaalne nano on käibemaksukohustuslane. Lähtume põhimõttelisest teesist: kui avalikkuse huvi on väike, võib kaaluda madalamat halduskoormust.

Küsimus ei ole Raamatupidamise Toimkonna pädevuses. Süsteem on hästi toiminud, muret pole olnud. See on puhtalt õiguslik küsimus. Nimelt puudutas üks 2008. aasta Riigikohtu lahend  seda, kuivõrd kohalike omavalitsuse üksus peaks lähtuma majandusaasta aruande koostamisel Raamatupidamise Toimkonna juhendites toodud nõuetest. Täpsemalt, kuidas peaks kajastama avaliku ja erasektori partnerlusprojekte (PPP). Kui Tallinna linn läks riigi vastu kohtusse, testiti ühtlasi Raamatupidamise Toimkonna juhendite kehtestamise struktuuri. Selles vaidluses polnud oluline see, kas juhend on hea või halb, vaid kuidas see õigusruumi tuleb. Riigikohus on öelnud, et see pole päris põhiseaduspärane.Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis, et üldeeskirja § 11 lg 5 ei ole formaalselt põhiseaduspärane. Sellest sättest tulenev kohalike omavalitsuste kohustus lähtuda majandusaasta aruande koostamisel RTJ-dest on vastuolus PS § 3 lg 1 esimese lausega. Seda põhjusel, et Raamatupidamise Toimkonnale, mis tegutseb valitsuse moodustatud sõltumatu komisjonina, ei ole põhiseadusega antud üldkohustuslike õigusnormide kehtestamise pädevust.Raamatupidamise Toimkonna juhend ei ole õigustloov akt. Seda pole vastu võtnud õigusaktide vastuvõtmiseks ettenähtud menetlust järgides vastava pädevusega organ. Kolleegium leidis, et üldeeskirjas sisalduv viide Raamatupidamise Toimkonna juhenditele ei muuda juhendeid osaks üldeeskirjast ning RTJ-id ei ole vaidlustatavad.Kui rääkida sadamast, kuhu laev võiks tüürida, siis vaataks Saksamaa poole ja püüaks sealse lahenduse analoogiat rakendada. Raamatupidamise Toimkond, sõltumatu ekspertide kogu koostab standardi, mis oleks maailma parima praktikaga kooskõlas. Toimkond kuulab ära sidusrühmade seisukohad. Toimkonna heaks kiidetud standard esitataks rahandusministrile, kes selle oma määrusega kehtestaks. Praeguse süsteemi kohaselt avaldatakse toimkonna juhend heakskiitmise järgselt Riigi Teatajas.Kuidas on plaanis muuta auditi-, ülevaatuse või arvestuseksperdi piirmäärasid?