7. november 2014
Jaga lugu:

Töövõimereformi nõrgim lüli on KOVide teenused

Riigikogu analüüsis neljapäeval olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelul töövõimereformiga seotud küsimusi ja puuetega inimeste olukorda.

Tervise- ja tööminister Urmas Kruuse selgitas oma ettekandes, et edaspidi saab inimene kogu tööle saamist toetava paketi, toetuse, teenused, abivahendid, rehabilitatsiooni ühest asutusest, Eesti Töötukassast. Samuti pakub töötukassa teenuseid tööandjatele ning viib kokku tööotsijad ja tööandjad. Euroopa Liidu vahenditest on aastani 2020 selle jaoks plaanitud 180 miljonit eurot. hinnangul on reformi nõrgim lüli kohaliku omavalitsuse osutatavad teenused või saamata jäävad teenused. Tema hinnangul hetkel arutlusel olevatest töövõimetoetuse seaduse eelnõust ja sotsiaalhoolekande seaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse eelnõust reformiks ei piisa ja seepärast tuleb aeg maha võtta. tõi oma ettekandes esile töövõimereformi kaasamise puudujäägid ja valdkonna valukohad. andis ülevaate muudatustest, mis on komisjonis töövõimereformi käsitlevatesse eelnõudesse sisse viidud. Pikhof tõi näidetena esile seaduste jõustamise edasilükkamise 2016. aastaks, töövõime hindamisega kaasnevate lisakulude hüvitamise ja erivajadusega töötaja töölesõidutoetuse. Samuti on kavas tõsta sissetuleku piiri, millest alates hakatakse osalise töövõimega töötaja toetust vähendama. 641-eurose kuusissetuleku asemel hakatakse toetust osaliselt vähendama alates 960-eurosest palgast.

„Hakkame pensioni asemel maksma töövõimetoetust. Toetuse mõte ei ole maksta pensioni ainult tervisekahjustuse eest, vaid valmistada ette tööle soovijaid töötamiseks, tööturul püsimiseks või sinna pääsemiseks,“ ütles Kruuse. Ta kutsus üles lõpetama inimeste lahterdamise töövõimetuteks pensionärideks ja nende pagendamise toetussõltuvusse.Eesti Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimehe Monika Haukanõmme

„See ei tähenda seda, et reform tuleb seisma panna, reformi on vaja,“ ütles Haukanõmm. „Lisaks kahele eelnõule on vaja, et laual oleks kohalike omavalitsuste kvaliteeti ja kättesaadavust reguleerivad seadusandlikud aktid, tööandjate motivatsioonipakett, et siin oleks näiteks ka tööõnnetus- ja kutsehaigust reguleerivad õigusaktid ehk et meil oleks tegelikult rääkida rohkematest eelnõudest kui praegusel hetkel. Sest reform ei ole kaks eelnõu.“Puuetega inimeste pöördumise esindaja Tiia Sihver

„See reform on määratud läbikukkumisele, kuni ei ole tagatud kogu Eestis ühtselt kättesaadavat sotsiaal-, tugi-, hoolekandeteenuseid puudega inimestele ja neid hooldavatele perekondadele, kuni puuduvad asjakohased soodustused ja stiimulid tööandjatele ning tõukemeetmed sotsiaalse ettevõtluse tekkeks, kuni on lahenduseta hariduse, taastusravi, rehabilitatsiooni, abivahendite ja teiste oluliste tugimeetmete väljatöötamiskava, rääkimata eelnimetatud koostamata kulu-tuluanalüüsist ja rakenduskavast reformile,“ ütles Sihver.Sotsiaalkomisjoni esimees Heljo Pikhof

Pikhofi sõnul ei saa töötukassa töövõimetoetuse maksmist enne peatada, kui pole välja selgitatud, miks inimene ei ole tööotsimisel aktiivne olnud. „Ilma põhjuseta seda ei tehta ja rõhutan veel: sõltumata sellest, kas inimene on või ei ole tööturul aktiivne, tervisealast rehabilitatsiooniteenust saab ta igal juhul.“Pikhof selgitusel nii tööd otsivad kui tööl käivad osalise töövõimega inimesed, kes hakkavad töötukassa kaudu rehabilitatsiooniteenust saama, võivad edaspidi saada töövõimet toetavaid, tervist paremaks tegevaid teenuseid tänase 483 euro asemel kuni 1500 euro eest aastas.Pikhofi hinnangul ei ole võimalik töövõimereformi käigus lahendada kõiki valdkonna probleeme. „Meil on hädasti vaja terve ühiskonna head tahet ja hea tahte lepet, mis on valitsuste-ülene, erakondade-ülene, mis annab erivajadustega inimestele ja nende esindusorganisatsioonidele kindluse, et neid nähakse, kuuldakse, toetatakse.“Riigikontrolli tulemusauditi osakonna auditijuht Liisi Uder esitas Riigikogule ekspertarvamuse kirjalikult.Läbirääkimistel võtsid sõna Marika Tuus-Laul, Margus Tsahkna, Eiki Nestor, Jüri Jaanson, Erki Nool, Jürgen Ligi, Andres Herkel, Imre Sooäär, Liisa-Ly Pakosta, Mihhail Stalnuhhin ja Lembit Kaljuvee.

Autor: Tuuli Seinberg, raamatupidaja.ee

Jaga lugu:
RAAMATUPIDAJA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad raamatupidaja uudised igal nädalal enda postkasti.

Raamatupidaja.ee toetajad:

Enimloetud
Marianne Lõhmus
Marianne LõhmusärijuhtTel: Marianne@raamatupidaja.ee
Cätlin Puhkan
Cätlin Puhkanraamatupidaja.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700catlin.puhkan@aripaev.ee

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt