„Ilu on vaataja silmades“ tähendab riski võtmist

Vajadus audiitorkontrolli järele tuleneb soovist tagada majanduskeskkonnas teatud usalduse tase, mis hoiaks all tehingukulud ning seeläbi avaldaks positiivset mõju majanduskasvule. Defineeritud on need ettevõtted, mille osas avalik huvi on suurem ning seetõttu on neile tehtud kohustuslikuks läbida audiitorkontroll.

See, mis on avalik huvi ja missuguste ettevõtete osas on see suurem, on n-ö miljoni dollari küsimus. Seni on Eesti ettevõtete varadest ja müügitulust audiitorkontrolliga kaetud ligikaudu 80% ning tööhõive poolest 60%. Kuna eri audiitorite töövõtud annavad kindlustunnet eri määral, on kombineeritud usalduse määr Eesti raamatupidamiste kohta veidi väiksem.

Praegu koostatavast „valgest raamatust“ selgub, kas ja kuhu nihutatakse lähiaastatel audiitorkontrolli vajavate ettevõtete piir, kuid eeldatavasti tehakse võimalikke muudatusi nii, et Eesti raamatupidamiste usalduse tase oluliselt ei kannataks.

 Edasi loe tänasest Äripäevast.

Autor: Märt-Martin Arengu, Tuuli Seinberg