• 19.09.14, 10:56
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Isikustamata müük ja 1000eurosed arved

Seoses peatse kohustusega deklareerida 1000euroseid arveid on lugejatel tekkinud mitmeid küsimusi isikustamata müügi ja ostu kohta. Küsimustele vastab Grant Thornton Rimessi maksunõustaja Tõnis Elling.
Isikustamata müügi mõistet ei ole käibemaksuseaduses sätestatud. Seadusemuudatuse seletuskirja kohaselt tuleb isikustamata müügi all mõista kõike juhte, kus müüja ei väljasta arvet konkreetsele juriidilisele isikule. KMD lisal INF tuleb deklareerida piirmäära ületades ainult juriidilistele isikutele tehtud müüki. Isikustamata müügi alla lähevad loomulikult ka kõik sellised müügid, mille tõestuseks väljastatakse lihtsustatud arve. Sinna alla kuuluvad näiteks kõik kütusetšekid, mis saab automaattanklast, parkimismasina kviitungid jne.
Kas isikustamata arvete sisendkäibemaksu tohib KMDs arvesse võtta?Lühivastus on jah. Maksuhaldur on oma praktikas täiesti aktsepteerinud olukorda, kus lihtsustatud arvetele kirjutab maksumaksja ise äriühingu nime peale ja arvab tšekil näidatud sisendkäibemaksu maksmisele kuuluvast käibemaksust maha. Loomulikult on siin vaja tõestada ostu seos maksustatava ettevõtlusega. Kui ostja kirjutab lihtsustatud arvele äriühingu nime peale, siis ostja jaoks on tegemist juba kuludokumendiga, mille alusel on tal õigus sisendkäibemaks maha arvata. Kui ostjal on õigus sisendkäibemaks selle arve alusel maha arvata, siis tuleb piirmäära ületades seda ostu ka KMD lisal INF kajastada. Müüja jaoks jääb see aga ikka isikustamata müügiks, mida ta KMD lisal INF müügi poolel ei deklareeri.
Siin jääb tõesti ebakõla sisse. Müüja ei deklareeri ja ostja deklareerib. Kuna süsteem ilmselt ise sellest segadusest aru ei saa, siis lahendavad selle probleemi maksu- ja tolliametnikud infopäringu teel. Selliseid ebakõlasid on selle seadusemuudatusega palju teisigi, mida tuleb hakata üksikjuhtumi põhiselt lahendama.
Miks ei ole kaardiga-sularahas ostetud kütusetšekid "isikustamata ostud"?
Nii kaua, kui ostja ei ole oma nime tšekile peale kirjutanud, on need ostja jaoks isikustamata ostud.
Mis mõte on ainult ühel tehingu osapoolel tehinguid KMD INF-l deklareerida? KMD INF eesmärk on ju ostja ja müüja tehinguandmete võrdlemine. Seadusemuudatuse eesmärk on loomulikult võrrelda nii ostja kui müüja andmeid. Küll aga on juba praegu ette näha päris palju olukordi, kus seda reaalselt teha ei ole võimalik. Eelpool on kirjeldatud vaid mõned olukorrad. Samasugune olukord võib väga vabalt tekkida juhul, kui teenuse müüjal lasub ametisaladuse hoidmise kohustus ja tema ei deklareeri sellele tuginedes ühtegi arvet. Küll aga ei vabasta müüja deklareerimata jätmine ametisaladusele tuginedes ostjat deklareerimiskohustusest. Seega on veel üks näide, kus ostja ja müüja deklareeritud andmed ei lähe omavahel kokku. Samuti võib ebakõla tekkida kergesti juhul, kui müüja ja ostja deklareerivad arved erinevatel maksustamisperioodidel.
Ükski süsteem ei saa garanteerida absoluutset tulemust, eks ikka jäävad mingid erandid sisse. Küsimus on pigem selles, kas ja kuidas neid erandeid kontrollima hakatakse.  
Autor: Tõnis Elling, Tuuli Seinberg

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 13.02.25, 10:51
Terviklik palga- ja personalihaldus HRM4Baltics
HRM4Baltics on Dynamics 365 Business Central majandustarkvara baasil toimiv pilvelahendus, mis pakub mitmekülgseid võimalusi nii keskmiste kui ka suuremate organisatsioonide juhtimiseks, planeerimiseks, tasude arvestuseks ja personali halduseks.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele