24. aprill 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Erisoodustuste maksustamisega seoses murtakse tavaliselt pead selle üle, kuidas tõmmata piiri tööga seotud (st maksuvabade) kulude ja erisoodustuste (st maksustatavate) hüvede vahele. Vähem pakub huvi küsimus, mis vahet on maksustamise mõttes erisoodustusel ja tavalisel rahas makstaval palgal? Täpsemini, kas neil peakski üldse vahet olema.

Eestile sarnane süsteem kehtib vaid Indias, Austraalias ja Uus-Meremaal

Tuleb tunnistada, et praktikas tõusetub see küsimus siiski harva, eelkõige siis, kui tekib piiriülene moment (Eestis töötab mitteresident või Eesti resident hakkab deklareerima välismaal saadud palgatulu). Just piiriüleses olukorras võibki selguda paljude jaoks üllatuslik moment, et meid ümbritsevates riikides maksustatakse erisoodustust hoopis teisiti kui meil – isikustatud palgatuluna. Minule kättesaadava info kohaselt kehtib Eestile sarnane iseseisev „erisoodustusmaks“ vaid Indias, Austraalias ja Uus-Meremaal. Vähemalt kahe viimase osas piisab pilgust maakaardile, et mõista, miks nende jaoks ei teki sarnast topeltmaksustamise probleemi nagu võib tekkida Eestil seoses piiriüleste töösuhetega.

 Selleks, et probleemi paremini mõista, tuleks heita korraks pilk ajalukku. Erisoodustus iseseisva maksuobjektina tekkis meie tulumaksuseadusesse 1994. aastal. Tol ajal oli kogu maksustamine praegusest oluliselt lihtsam ja tänaseid võimalikke probleeme ei osatud tol ajal isegi mitte unes näha. Näiteks ei deklareeritud tol ajal ühtegi maksukohustust isikustatult, samuti ei olnud välismaal töötamine levinud kaugeltki sellises mahus nagu praegu.

Erisoodustuselt makstud sotsiaalmaks ei anna töötajale hüvesid

Mis on siis praegu põhilised erinevused töötasu ja erisoodustuse maksustamisel? Kui töötasu ja kõik sellega seotud maksud (kinnipeetud tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustuse ja kogumispensioni makse) deklareeritakse isikupõhiselt, siis erisoodustused ning sellelt arvutatud tulu- ja sotsiaalmaksu deklareerib tööandja ühe kogusummana. Praktikas toob see kaasa järgmised tagajärjed:

• Tööandja jaoks on maksudeklaratsiooni täitmine lihtsam, eriti oluline on see siis, kui suurele töötajate hulgale tehakse väikeses väärtuses erisoodustusi (näiteks jõulupidu);

• Töötaja ei deklareeri erisoodustusi oma tuludeklaratsioonis – ühest küljest tähendab see, et töötaja ei vastuta selle eest, kui tööandja on eksinud ja jätnud mõne erisoodustuse õigesti maksustamata, teisest küljest võib töötaja kaotada tulumaksutagastuses (näiteks kui kodulaenu intressid ja koolituskulud ületavad 50% tulust, siis erisoodustuste isikustamisel oleks isiku tulu ja mahaarvamiste piirmäär selle võrra suurem) ;• Erisoodustustelt makstud sotsiaalmaks ei anna töötajale neid hüvesid, mida annaks isikustatud sotsiaalmaks – erisoodustus ei suurenda pensioni, haigushüvitist ega vanemahüvitist, samuti jäävad erisoodustused välja tööandja poolt makstavate hüvitiste (puhkusetasu, koondamishüvitis jne) arvutamisel;• Erisoodustustelt ei tule maksta töötuskindlustuse ja kogumispensioni makset, seega on maksukoormus mõnevõrra madalam, kuid siiski mitte märkimisväärselt soodsam, mis ahvatleks tööandjat asendama rahapalka muude hüvedega;• Kõige suuremad probleemid võivad tekkida piiriülestes situatsioonides, sest kuna välisriigid maksustavad erisoodustusi isikustatud palgatuluna, võib tekkida topeltmaksustamine, mida alati ei ole võimalik ära hoida. Näiteks kui mitteresident sai Eesti tööandjalt erisoodustusi ja peab neid oma koduriigis palgatuluna deklareerida, ei saa Eestis tasutud tulumaksu arvesse võtta, sest tal puudub selleks vajalik tõend (kuna Eestis ei ole tulumaks isikustatud). Sama võib juhtuda siis, kui Eesti resident töötab lühiajaliselt välismaal ja ta peab seal oma tuludeklaratsioonis deklareerima ka Eesti tööandjalt saadud ja Eestis maksustatud erisoodustuse.

See, kui tõsiseid probleeme need erisused konkreetsele tööandjale kaasa võivad tuua, sõltub erisoodustuse suurusest. Paari kommikoti pealt makstud sotsiaalmaksust ei jää kellelgi pension saamata, kuid näiteks juhtivtöötajatega tehtud suuremate tehingute puhul (eriti kui tegemist on mitteresidendi või välismaal töötava residendiga) tasuks mõelda selle peale, et deklareerida töötajale antud hüve palgatuluna ning vormistada tasaarvestus erisoodustusena antud kauba või teenuse hinnaga. Sellega on kõik topeltmaksustamise jt probleemid hoobilt lahendatud ning kõik asjaosalised peaksid olema rahul.

Lasse Lehis lahkab teemat pikemalt erisoodustuse aastakonverentsil Mida soodustab erisoodustus. Täna kehtib konverentsile viimast päeva SOODUSHIND, kiirusta! Loe lisa SIIT.

Autor: Lasse Lehis, Tuuli Seinberg