Kui aasta enne valimisi koalitsioon vahetub, siis üldiselt eeldatakse, et uus seltskond suuri plaane ei tee ning üritab turvaliselt valimistele vastu minna.
Kevade hakul allkirjad saanud uue koalitsioonileppe puhul on aga oponendid kritiseerinud pigem liigset ambitsioonikust, kirjutab riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees, sotsiaaldemokraat Rannar Vassiljev.
Tõepoolest, kuigi kõiki mõtteis mõlkuvaid plaane ajast ning koalitsioonipartnerite ideoloogiast tulenevalt „kevadkoalitsioon“ ellu viia ei saa, on siiski päris palju ette võetud. Suurem osa leppest ei nõua lisaraha. Kuid on ka neid lubadusi, millel on riigieelarve mõttes hinnasilt küljes, nagu näiteks lastetoetuste oluline tõus, tasuta koolitoit gümnasistidele, töötuskindlustusmakse langetamine ja tulumaksuvaba määra tõus.
Kahtlemata mõjutab iga maksumuudatus neid, kelle maksukoormus sellest suureneb ning on seetõttu ebameeldiv. Siiski on tärganud koalitsioon üritanud maksutõusudega tekitada võimalikult vähe negatiivset kaasmõju majandusele ning suurendada läbi lastetoetuste sisetarbimist ja mõnevõrra leevendada suhteliselt kõrget tööjõu maksukoormust. 
Autor: Rannar Vassiljev, Tuuli Seinberg

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele