Maksu- ja tolliamet jätkab tehinguinfo deklareerimise võimaliku tehnilise lahenduse arutamist ettevõtjate ja erialaliitudega. Eile selgitasid maksu- ja tolliameti esindajad kaubandus-tööstuskojas toimunud nõupidamisel tehinguinfo deklareerimise eesmärke.
Kaubandus-tööstuskoja korraldatud arutelul osalesid eelkõige ettevõtete finants- ja infotehnoloogia valdkondade esindajad. Kohtumise käigus rõhutasid ettevõtjad oma ootust ka selles osas, et riik looks tasuta teenuse ettevõtte nime ja äriregistri koodi võrdlusena. See lihtsustab oluliselt andmete kuvamist deklaratsiooni lisal ning muudab raamatupidamise praegusega võrreldes lihtsamaks.
Maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Egon Veermäe sõnul oli tegemist töise kohtumisega kus tõdeti, et maksupettuste vastu võitlemine on ainuõige tee ja ettevõtjatel ootus selles osas olemas. „Üldjoontes võib öelda, et vajadusest muudatuse järele praeguses süsteemis saadi aru. Seejuures on ettevõtjate jaoks oluline, et muudatuste ellurakendamisel arvestataks ettevalmistamise perioodil kohanemiseks piisava ajavaruga. Samuti eeldatakse muudatuse jõustumisel nn üleminekuperioodi rakendamist, mil testitakse süsteemide ülemineku kindlust,“ rääkis Veermäe.
Seotud lood
Rahandusministeeriumi seisukoht on, et käibedeklaratsiooni lisa esitamise piir 1000 eurole tehingupartneri kohta, ei koorma väiksemaid ettevõtteid, sest ligi 40 protsenti ettevõtetest ei pea käibedeklaratsiooni lisa esitama.
Eile valmis rahandusministeeriumis uus seletuskiri nn 1000euroste arvete seadusele ehk käibemaksu deklaratsiooni lisa puudutavale seadusele.
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.