Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ministeeriumi kompromiss käibemaksu-saagas
Eile valmis rahandusministeeriumis uus seletuskiri nn 1000euroste arvete seadusele ehk käibemaksu deklaratsiooni lisa puudutavale seadusele.
Täpsemalt, käibemaksuseaduse ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu juurde kuuluv seletuskiri on 22 korda pikem kui eelmine ja sellevõrra ka märksa põhjalikum. Muu hulgas on seal selgitatud seaduse muutmise vajalikkust, tehtud eelnõu analüüs, kirjeldatud alternatiivseid lahendusi, selgitatud proportsionaalsust ja seaduse mõju.
Uue seletuskirjaga põgusalt tutvunud kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts ütles, et pealtnäha põhimõttelisi ja sisulisi muudatusi palju silma ei hakanud, vaid pigem on muudetud rakendumisega seonduvat. Seega on sisulised probleemid tema sõnul jätkuvalt üleval, kuid tuleb ka selgitustega tutvuda.
"Kindlasti tuleb eelnõu koostajaid tunnustada selle eest, et analüüs on nüüd oluliselt põhjalikum. Kui algselt mahtus nii põhimõttelise muudatuse, nagu kavandatud, seletuskiri neljale leheküljele, siis nüüd on seletuskiri 88 lehekülge pikk. Sellega tutvumine võtab aga mõnevõrra aega," märkis ta.
Eile rahandusministeeriumis uusi ettepanekuid tutvustanud maksu- ja tolliameti peadirektor Marek Helm märkis, et maksuameti jaoks on käibemaksudeklaratsiooni lisasse märgitava tehinguinfo puhul tegu põhimõttelise uuendusega käibemaksu haldamises. "Käibedeklaratsiooni ja pettustega seonduvalt ma loodan, et diskussioon tekib uuesti ja läheb sisuliseks, sest nii rahandusministeerium kui maksu- ja tolliamet on andmestiku osapootlele esitanud," kõneles Helm.
Rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek Uusküla kinnitas, et deklaratsiooni lisaga ei lähe ettevõtjate halduskoormus kuidagi suuremaks, sest sinna lisatavad andmed on juba olemas. Samuti ei tekita tema hinnangul olulist kulu uute süsteemide arendus. Rahandusministeeriumi eelarvepoliitika osakonna juhataja Sven Kirsipuu sõnul on selleks registrite ja infosüsteemide keskus arendamas raamatupidamistarkvara, mida hakatakse väikese tasu eest pakkuma ettevõtjatele kasutamiseks.
Ministeeriumi ja maksuameti esindajad kinnitasid ka, et ärisaladuse lekkimine on kaitstud. Ühelt poolt sellega, et maksuametis on nii või teisiti delikaatset infot, millel on maksusaladuse kaitse ning millega töötavatel inimestel on riigisaladusele ligipääsu õigus. Teiselt poolt on rahandusministeerium toonud oma ettepanekutes välja, et deklaratsiooni lisasse ei ole vaja märkida infot, mis kuulub ärisaladuse alla, näiteks müüdavat-ostetavat kaupa või selle hinda.
Eelnõule saab muudatusettepanekuid esitada 30. Jaanuarini. Palts lubas, et kaubanduskoda esitab kindlasti eelnõu kohta ka omapoolsed kommentaarid ja pakub välja maksupettustega võitlemiseks sisulisi alternatiivseid lahendusi, mis ausat ettevõtjat selliselt ei koormaks.
Tasub teada
Mis lisati seaduseelnõusse?
*Käibedeklaratsiooni lisal arveid ei summeerita.
*Käibedeklaratsiooni lisal ei esitata andmeid, millele laieneb seaduse alusel reservatsioonita kutse- või ametisaladuse hoidmise kohustus.
Hetkel kuum
* Isik võib käibedeklaratsiooni lisal kajastada ka arved, mille kogusumma ilma käibemaksuta on väiksem kui 1000 eurot tehingupartneri kohta.
* Kuni 2015. aasta 31. detsembrini on maksukohustuslasel õigus esitada käibedeklaratsiooni lisal arvete summad summeerituna tehingupartnerite lõikes rahandusministri määrusega kehtestatud korras.
* Deklaratsiooni lisale märgitakse mitteresidendi puhul maksukorralduse seaduse paragrahvis 17 nimetatud maksukohustuslaste registris omistatud registrikood. Kui see puudub, märgitakse mitteresidendi asu- või elukoha aadress.
* Seadus jõustub seitsmenda kuu esimesel päeval pärast seaduse Riigi Teatajas avaldamist.
Mis on mis?
Nn 1000 euroste arvete seadus ehk käibemaksuseaduse ja ja raamatupidamise seaduse muutmise seadus kehtestab muuhulgas käibedeklaratsiooni lisa, mille kohaselt peavad ettevõtjad hakkama deklareerima ükshaaval kõiki omavahelisi vähemalt 1000 euro suurusi tehinguid. Kiirustades valminud seadusemuudatus tekitas ettevõtlusorganisatsioonides palju pahameelt ning sellega seoses esitati nii rahandusministeeriumile kui ka riigikogu rahanduskomisjonile ettepanekuid, kuidas eelnõud muuta. Suurt osa neist jäi arvesse võtmata ja riigikogu otsustas mullu detsembris seaduse vastu võtta. President Toomas Hendrik Ilves jättis selle aga välja kuulutamata, viidates vastuoludele põhiseadusega, sest eelnõu seletuskiri ei selgitanud piisavalt seadusemuudatuste vajalikkust. Eelmisel nädalal otsustas riigikogu, et uuesti arutusele võetud eelnõusse tuleb muudatused sisse viia. Seejärel valmis rahandusministeeriumis uus, põhjalikum seletuskiri. Muudatusettepanekuid saab esitada 3. veebruarini.
Autor: Kadri Põlendik, Juuli Laanemets
Enimloetud
4
Viimased uudised
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Täiendatud! Klaar.me juht: “Ettevõttel on olemas vahendid selle võla täielikuks tasumiseks”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele