Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rõivas: meelsuse avaldamist kollektiivlepinguseadus ei puuduta
Sotsiaalminister Taavi Rõivase kinnitusel tagatakse uue kollektiivlepinguseaduse eelnõuga põhiseaduslik sõna- ja koosolekuvabadus, samuti äärmusliku vahendina streigiõigus palgakõneluste ummikusse jooksmisel.
Kooskõlastamisel olev eelnõu uuendab kollektiivset tööõigust ning täpsustab streigiõigust. Segadust on tekitanud ametiühingute keskliidu ekslik tõlgendus, mis justkui keelaks ametiühingutel valitsuse ja Riigikogu survestamise töötingimuste parandamiseks, teatas sotsiaalministeerium.
Ministri sõnul on oluline vahet teha meeleavaldusel ja streikimisel. „Streikimine on väga konkreetne tööõiguslik meede, mille kasutamine on seaduslik töötüli lahendamise äärmusliku meetmena.“
Rõivase kinnitusel pole ka kehtiva seaduse järgi streikimine seaduslik siis, kui see ei puuduta töötingimusi. „Näiteks kui transporditöötajad ei ole rahul kavandatava Rail Baltica trassiga, siis pole streikimine põhjendatud, vaid soovi korral on õigus korraldada meeleavaldus või pikett,“ tõi minister näite. Meeleavalduste või pikettide korraldamist konkreetne eelnõu ei puuduta.
„Sotsiaalministeerium saatis eelnõu kooskõlastusringile, et saadud tagasiside põhjal teksti täpsustada ja igati vältida vääritimõistmist. 90% eelnõust on juba tehtud koostöös tööandjate ja ametiühingute esindusorganisatsioonidega, samuti arvesse võttes teiste valitsusasutuste ja õiguskantsleri soovitusi,“ ütles Rõivas.
Kollektiivlepingu ja kollektiivse töötüli lahendamise seaduse eelnõu ühendab endas juba 1993. aastal jõustunud kollektiivlepingu seaduse ja kollektiivse töötüli lahendamise seaduse temaatikad. Eelnõu reguleerib muu hulgas kollektiivlepingu sõlmimise ja lõpetamisega seonduvat, kollektiivse töötüli lahendamist, töökatkestuse (streigi, hoiatusstreigi, toetusstreigi ja töösulu) korraldamist, minimaalse teenuse kokkuleppimist töökatkestuse korral.
Selleks, et kõrvaldada vastuolud põhiseadusega, millele on tähelepanu juhtinud õiguskantsler, on eelnõus muudetud ja täpsustatud toetusstreigist etteteatamise ning kollektiivlepingute laiendamise korda. Eelnõus on sätestatud ka uus riikliku lepitaja nimetamise kord.
Autor: Tiive Saarniit, Äripäev
Hetkel kuum
Enimloetud
2
6
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Viimased uudised
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Täiendatud! Klaar.me juht: “Ettevõttel on olemas vahendid selle võla täielikuks tasumiseks”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele