28.11.13, 10:33

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Helm: 400-500 miljonit eurot jääb maksudena saamata

Loe Maksu- ja tolliameti (MTA) peadirektor Marek Helmi intervjuud eile, MTA uue maja avamisel.

Juuli LaanemetsÄripäeva kaasautor

Millised on maksu- ja tolliameti olulised tegevussuunad 95. aastapäeva valguses? Oma inimestele ütlen ka täna aastapäevasõnumis, et kaugel see sada on. Minu ametiaeg kestab ka viis aastat. Seega, meie sõnum on suunatud tulevikku. Eelmisel aastal tegime valmis uue strateegia, millest tänaseks on läbitud üks aasta ja kolm aastat on veel ees. Olulised on ikka need samad teemad mida me avalikkusele debateerime. Üks strateegia nurgakive on, et peame midagi tõsist ette võtma varimajandusega. Ehk teisisõnu, aastaid me loeme küll saamata jäänud summasid kokku aga praegusel hetkel on ülioluline teada, milliste vahenditega saame need summad ka kätte.

Marek Helm (MH):

Eelarve järgi tuleb sellel aastal maksuraha üle 5 miljardi euro. Maksudest saamata jäänud summa jääb 400-500 miljoni euro vahele. See on piisavalt suur hulk raha, et kõik koos mõelda, ka ettevõtted peavad hakkama mõtlema, kuidas seda olukorda muuta. Koostööd peame tegema kõikide osapooltega.

Viimane hea näide on autosektor. Aastaid oleme rääkinud autode Eestisse toomisest käibemaksu vabalt. Nüüd teeme koostööd maanteeameti ja AMTEL-iga ja kontrollime iga üksikut autot eraldi. Kui küsida ettevõtjatelt, siis olukord on muutunud 3 nädalaga kardinaalselt. Oleme arvestanud, et kahju laekumata maksude näol on aastas 20 miljonit eurot. Sektori ettevõtete esindajad hindavad seda summat aga oluliselt suuremaks, pea 40 miljoni euro suuruseks. Selliseid sektoreid on meil teisigi, kus maksupettuseid rohkesti, näiteks ehitus, toitlustus- ja majutus.

Eeldada, et maksu- ja tolliamet saab üksi varimajandusega hakkama, see pole reaalne. Kuskil euroopa riikides pole seda olukorda nii lahendatud. Varimajanduse vähendamist saab teostada ainult kontrollide teostamisega. Ka TÖR (töötaja registreerimise kohustuslik andmebaas, mis käivitub 2014 juuli) aitab täita ühte puuduvat lünka selles jadas. See on oluline ka töötajale, kelle jaoks on sotsiaalsed garantiid alles tekkimas. Mitte, et inimene saab teada puuduvast tervisekindlustusest perearsti ukse taga. Soovime TÖRi teha hästi kasutajasõbralikuks, et sellega oleks kiire ja mugav andmeid edastada. Oleme arutanud ka andmete saatmise võimalusi sms - sõnumiga. Usun, et meie infotehnoloogiaarendused on jõudnud sinnamaale, kus saame rääkida mugavatest lahendustest paljudele osapooltele. Näiteks haigekassa saab andmebaasi kasutada ja korrastada oma süsteemi. Inimesed, kes on küll nende nimekirjades, ei figureeri võib-olla aastaid tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonidel. See omakorda peaks huvi tekitama ka inimestest, kes praegu ei tee vahet, kas palk tuleb ümbrikus või on saadud legaalselt.

Maksuamet võttis paar aastat tagasi tööle pea 90 revidenti, kas see projekt on ennast ära tasunud? Kui praegu keegi pakuks mulle võimalust tööle võtta sada revidenti, siis ma ei võtaks neid juurde. Kui küsida aga kas nende inimeste tööle võtmine õigustas end, siis peame vaatama ajastust, millal nad tööle võeti. Masuaja lõpuks oli maksu- ja tolliametisse tööle jäänud ainult 300 inimest, kes tegelesid ettevõtete raamatupidamise kontrollimisega. See projekt aitas kiirelt taastada enne majanduskriisi olnud taset. Me võtsime tõepoolest palju noori inimesi tööle, väga mitmed neist on loomulikult juba lahkunud meie süsteemist. Oleme mõelnud, et kui pooled neist jäävad pikemas perspektiivis maksuametisse, siis on kõik veel väga hästi.

MH:

Kas plaanite lahkunud töötajate asemel uued revidendid palgata? Jah, meie revisjoni osakonna inimeste vajalik arv ongi 400 inimest ja selle jaoks on meil ka eelarves raha olemas. Rohkemat arvu revidente ei saame endale lubada. Praegugi moodustavad nad veidi alla kolmandiku tolli- ja maksuameti 1530 inimestest. Muutustest niipalju, et eelmisel aastal muutsime ka oma juhtimisstruktuuri ja kaotasime ära piirkonnad, praegu on valdkondlik juhtimine.

MH:

Millal on plaanis üüriturgu korrastada? Reguleerimata „musta“ rendituru üle kurdavad nii kinnisvaraarendajad, kui ehitajad? Selle turu korrastamine sõltub suuresti inimeste maksukuulekusest. Kõigi inimestega, kes renditulu saavad, me kindlasti ei jõua ühendust võtta. Seetõttu me kasvatame üldist teadlikkust. Kui me aastaid võrdleme, siis üüritulu deklareeritakse iga aasta kevadel järjest rohkem. Võin öelda, et üldine maksukuulekus liigub siiski õiges suunas.

MH:

Hetkel kuum

Krista Teearu: täitemenetluse ja nõuete arvestuse muudatused 2025

Kaebus pankrotihalduri kohta viis kriminaaluurimiseni. “Haldur kandis raha endale”

Lugeja küsib, asjatundja vastab: eraisik ostis auto enda nimele, vastutav kasutaja on ettevõte

Finantsküsimused, millega tasub kindlasti raamatupidaja poole pöörduda

Kuidas kommenteerite viimasel ajal toimunud väetise- ja teraviljasektori maksupettuste juhtumeid? Maksupettuse toimepanijad otsivad sektoreid, kus on suured käibed. Sellisteks on näiteks suhkur, kütus, väetised – need liiguvad laevade ja rongidega. Nende suurte käivete juures on üsna lihtne teha tehinguid varifirmadega ja vähendada oma käibemaksutasumise kohustust. Sellel aastal oleme tegelenud palju kütusefirmadega. Aasta teisel poolel saime paljud firmad käibemaksukohuslaste registrist välja. Esimest korda olen rahul käibemaksulaekumisega kütuse sektoris. See on lõpuks tasemel, kus ta olema peab. Selle protsessi tulemusena oleme algatanud rida kriminaalprotsesse.

MH:

Uues majas on olemas ka arestikamber. Millal otsustate, et vahistatud isik on kinnipidamisel siin ja mitte politsei arestikambris? Meil on uurimisosakond, kus töötab üle saja inimese. See on ka Euroopa mastaabis väga hea lahendus, nii mitmedki Euroopa Liidu riigid, näiteks Soome, ei oma kriminaaluurimise teadmisi maksuametis. Seda teeb politsei, kes pole aga igapäevaselt nendega koos ja ei mõtle „samas keeles“. Seetõttu meie oleme palju paremas olukorras, kui räägime karusellskeemidest ja käibemaksupettustest.

MH:

Vastus kinnipidamisel on väga lihtne. Vahistatu jääb meie juurde siis, kui tegu on kahjuga riigi eelarvele, tuludele. Samas, kui tegu on kahe ettevõtte vahelise majanduskuriteoga, jääb inimene politsei vahi alla.

Intervjuu on loetav tänases Äripäeva paberlehes.